1    Üldreeglid

1.1    Hasartmängu korraldaja

Õnnemänge „Olympic Casino“ mängukohtades korraldab Olympic Entertainment Group AS, edaspidi nimetatud OEG (registrikood: 14437516, aadress: Pronksi 19 Tallinn 10124, tel: 6 671 250, e-mail: info@oc.eu, www.olympic-casino.com).

1.2    Võitude väljamaksmise kord

1.2.1    Väljamaksmisele kuuluvad vaid need võidud, mis on kooskõlas OEG mängureeglitega.
1.2.2    Võidud makstakse välja OEG mängukoha kassast sularahas või kantakse, vastavalt kliendi soovile, tema pangaarvele. Ülekanne pangaarvele teostatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
1.2.3    Juhul kui OEG mängukoha kassas puudub küllaldane kogus sularaha, teostatakse võidu väljamakse vastavalt kliendiga kokkuleppel samast mängukohast või Park kasiino kassast või, vastavalt kliendi soovile, ülekandena tema pangaarvele. Samast mängukohast või Park kasiino kassast väljamakse aluseks on OEG deposiidi kassatšekk ja isikut tõendav dokument.
1.2.4    Võitude väljavõtmiseks on kliendil aega 90 kalendripäeva (rahalise väljamakse pileti puhul kuni 30 kalendripäeva) alates võidu saamisest / registreerimisest süsteemis. Hilisemal nõudmisel ei ole OEG kohustatud võitu välja maksma.
1.2.5    Jackpoti võidu korral teostatakse võidu väljamakse vastavalt OEG juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Erandina toimub Auto jackpoti võidu üleandmine hiljemalt 2 nädala jooksul.
1.2.6    Tark- ja riistvara, mida kasutatakse õnnemängu korraldamisel mänguautomaadil, tagavad, et keskmine mängu tulemusena mängijatele tehtud väljamaksete summa on suurem kui 80 protsenti kõikide panuste summast.

1.3    Pretensioonid

Pretensioonid OEG kasiinode personali, õnnemängude ja tulemuste kohta esiletakse Eesti üksuse juhtkonnale. Esitatud pretensioonidele vastatakse lähtuvalt Tarbijakaitseseadusest.

1.4    Täiendavad õnnemängud

1.4.1    Lisaks mänguvõitudele pakub OEG oma klientidele täiendavaid õnnemänge, millest osavõtuõiguse annab mänguautomaadil või mängulaual teatava kombinatsiooni saamine või teatav mängu tulemus või teatud koguse boonuspunktide kogumine mängulaudadel või mänguautomaatidel mängides. Mängijale väljastatakse täiendava õnnemängu osavõtuõigust võimaldav pilet või osak vastavalt käesolevate mängureeglite lisas olevatele täiendavate õnnemängude reeglitele. Pileti või osaku alusel on mängijal võimalik võita lisavõit või osaleda täiendava õnnemängu väljamängimise lõppmängus.
1.4.2    Täiendavas õnnemängus osalejate seast loositakse juhuslikkuse alusel välja lõppmängus osalejad.
1.4.3    Lõppmäng toimub kas ruletilaual, mänguautomaadil, või mõnel muul täiendava õnnemängu reeglites kirjeldatud viisil.
1.4.4    Täiendava õnnemänguna võib OEG kindlaksmääratud perioodidel teha hasartmängus eripakkumisi, mis suurendavad hasartmänguvõitude esinemise sagedust või hasartmänguvõitude väärtust.
1.4.5    Infot täiendavate õnnemängude kohta eksponeeritakse mängukohtades või ettevõtte kodulehel.

1.5    Turniirid

Turniirid toimuvad mänguautomaatidel ja mängulaudadel. Turniiris osalemiseks tuleb teha rahaline panus. Turniiri käigus loetakse kokku tehtud mängude tulemused ning parimate tulemuste saavutajad võidavad turniiri lisavõidu. 
Infot turniiride kohta eksponeeritakse nende toimumiskohtades või ettevõtte kodulehel.
 
 

2    Mängulauad

2.1    Mängulaudade üldreeglid

2.1.1    Igal mängulaual on ära näidatud laua miinimum-maksimum panus.
2.1.2    Mängijad vastutavad oma panuste õigsuse eest ise.
2.1.3    Iga mängija teeb oma panused ise.
2.1.4    Panuseid, mis on alla laua miinimumi, välja ei maksta ja need tagastatakse mängijale. Panused, mis on üle laua maksimumi, makstakse välja maksimumi piirides.
2.1.5    Suusõnalisi ja sularahalisi (k.a plaque ehk sularahaasendaja) panuseid ei arvestata.
2.1.6    Mängijatel on keelatud puudutada panuseid peale seda, kui diiler on andnud märku panustamise lõpetamisest.
2.1.7    Juhul kui ühel võitval boksil on mitu mängijat, siis on mängijatel lubatud antud boksil olevaid panuseid puutuda või ära võtta alles siis, kui kõik panused antud boksis on välja makstud.
2.1.8    Lauda vahetamiseks antud sularaha, mis on jõudnud diileri kätte, ei tagastata, vaid:
    vahetatakse cash-žetoonideks, mida on kassas võimalik vahetada sularahaks
    lisatakse elektroonilise mängijamooduliga lauas mängija valitud mooduli(te) krediiti. Sellisel laual mängu lõpetades saab mängija oma krediidi summa rahalise väljamakse piletina (kirjeldatud lõigus 4.3)

2.1.9    Juhul kui mängija on kaardilauas teinud panuse ja ei viibi ise laua juures, on diileril õigus panus mängust kõrvaldada.
2.1.9.1    Juhul kui Ameerika ruletis mängija oli teinud võitva panuse ja ei viibi järgmise spinni tegemise hetkel laua juures, siis:
    Panused kolonnidel, tosinatel ja võrdsetel võimalustel – diiler eemaldab panused mänguväljalt asetades need laua kliendipoolsele küljele (nii alg- kui ka võitnud panused).
    Panused laua ruudustikul – mängivad edasi automaatselt järgmisel spinnil.

2.1.9.2    Juhul kui kaardilauas on mängija teinud panuse ja kaardid on välja jagatud ning mängija on viibinud lauast eemal vähemalt 5 minutit:
    Oasis poker ja Russian poker – ANTE panus kaotab ja kaardid korjatakse ära. Kui on tehtud nii ANTE, BET kui ka boonuspanus makstakse diileri mängu korral võit välja vastavalt laual olevale tabelile ja nii alg- kui ka võitvad panused tõstetakse kõrvale. Juhul kui diileril mängu pole makstakse automaatselt välja ANTE panus ja boonuspanus vastavalt laual olevale tabelile ja kõik selle boksi panused tõstetakse kõrvale.
    Ultimate Texas Hold´Em – ANTE, BLIND ja TRIPS panused kaotavad. Juhul kui on tehtud ka BET panus, siis võitva panuse korral makstakse panused välja vastavalt laual olevale tabelile ja kõik selle boksi panused tõstetakse kõrvale. Mängija kaotanud panused korjatakse ära.
    Blackjack – jäetakse kaardid ja panus puutumata ja liigutakse edasi järgmise boksi juurde ja nii kuni viimase boksini ning seejärel võtab diiler endale kaardi või kaardid. Kaotanud panused korjatakse ära ja võitnud panused tõstetakse kõrvale.

2.1.9.3    Eripakkumisena võib ettevõte pakkuda Black Jack-is mängijale võimalust loobuda oma poolest panusest (edaspidi surrender). Loobuda saab ainult esimese kahe kaardiga. Diileri ässa vastu loobuda ei saa. Kui mängija on otsustanud surrenderi kasuks, poolitab panuse diiler. Poolitatakse ka jootrahapanus. Juhul kui panust ei saa täpselt poolitada, tehakse seda mängija kasuks. Pool panust tagastatakse mängijale, kaardid pannakse kaardinurka ja mängujärg läheb edasi järgmisele boksile. Loobuda saab ka splititud panusest, tehes seda peale teise kaardi võtmist ja enne kolmanda kaardi lisamist. Ässade spliti puhul loobuda ei saa. 
2.1.10    Diileri eksimuse puhul taastatakse mäng, tehtud panuste automaatset väljamaksmist ei toimu.
2.1.11    Vaidluse korral diileri eksimuse üle lahendab olukorra pit boss või floormänedžer.
2.1.12    Mehaanilise kaardisegaja vea tõttu tekkinud ebakorrapärasuse puhul (pokkerimängud) antud käsi tühistatakse floormänedžeri või kasiinojuhi otsusel.
2.1.13    Juhul, kui elektrooniline boonussüsteem (või boonusboks) tehnilise rikke tõttu ei tööta, siis boonusega mängida ei ole võimalik.
2.1.14    OEG rahažetoonid, kirjaga „Casino Olympic Estonia“ kehtivad kõigis OEG Eesti mängulaudades (v.a elektroonilise mängijamooduliga laudades). OEG väljaantud rahalist väärtust mitteomavad tagastamatud žetoonid kehtivad korraldaja kindlaksmääratud mängulaudades.
2.1.15    Istekohad mängulaudades on ainult mängijatele.
2.1.16    Juhul, kui mängija rikub käesolevaid reegleid, on pit bossil või floormändžeril õigus mängija mängust kõrvaldada.
2.1.17    Boonuspunktide kogumiseks peab mängija mängu alustades esitama oma klubikaardi teenindajale registreerimiseks.
 

2.2    Mängulaudade mängusüsteemide kirjeldused ja mängureeglid

2.2.1    Blackjack´i mängureeglid

2.2.1.1    Mängus on kuus pakki (312 tk) kaarte, mehhaanilise kaardisegajaga mängulauas on kaardipakkide arv laual märgitud. Juhul kui kaardipakkide arvu eraldi välja toodud ei ole, kasutatakse mängus 6 kaardipakki.
2.2.1.2    Kaartide õigsust saab kontrollida vaid enne esimest segamist.
2.2.1.3    Mängu alustamiseks peab mängija segatud kaartide pakist lõikekaardi abil eraldama ehk lõikama vähemalt 13 kaarti.
2.2.1.4    Juhul kui mängija ei soovi kaardipakki lõigata, teeb seda pit boss.
2.2.1.5    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.1.6    Panused tehakse mängija ees laual olevale vastavale väljale (edaspidi boks). Panuseid tohib teha kuni diiler on öelnud „panused on tehtud“ või libistanud käega üle laua.
2.2.1.7    Mängijal on õigus mängida ka juba boksis oleva panuse taga (edaspidi tagamängija), kuid otsustusõigus on ainult esimese panuse teinud mängijal. Tagamängijaid võib olla maksimum 2, kusjuures tagapanus ei tohi olla alla laua miinimumi ja boksil olevate panuste summa (koos jootrahapanusega) ei tohi ületada laua maksimumi.
2.2.1.8    Diiler jagab igale mängivale boksile kaks kaarti ja endale ühe.
2.2.1.9    Mängijatel on keelatud puutuda kaarte.
2.2.1.10    Kõikide piltide väärtus on 10, äss on 1 või 11. Ülejäänud kaartide väärtused on võrdsed nendele märgitud numbriga.
2.2.1.11    Kui mängija kahe esimese kaardi kombinatsioon on äss ja 10 või pilt (edaspidi blackjack), siis diiler maksab koheselt võidu välja, v.a juhul kui diileri esimene kaart on 10, pilt või äss. Ässa puhul pakub diiler väljamakset 1:1-le (edaspidi tasaraha).
2.2.1.12    Kui mängija kaks esimest kaarti on ühesugused (nt. 2,2 ; 9,9), võib need jagada (edaspidi split) kaheks erinevaks käeks, lisades juurde tulevale käele esialgse panusega võrdse panuse. Ühte kätt saab split´ida maksimaalselt kolm korda. Uus kaartide kombinatsioon saab olla alates kahest kaardist. Split´imisel saadud ässa ja 10-ne (või pildi) kombinatsioon ei ole blackjack, vaid 21 ning see makstakse võidu korral välja 1:1-le. Split´imisel saadud kahe kaardi tulemus 21 kaotab diileri blackjack´ile. Ässasid saab split´ida ainult üks kord ning igale ässale saab juurde ainult ühe kaardi.
2.2.1.13    Mängija saab kahekordistada (edaspidi duubel) oma panust iga kahe esimese kaardi kombinatsiooniga v.a blackjack, saades juurde veel vaid ühe kaardi. Duubeldada on võimalik ka split’itud panust, enne kolmanda kaardi juurdevõtmist.
2.2.1.14    Juhul, kui mängujärg on antud boksist edasi liikunud ja järgmis(t)ele boksi(de)le on kaart lisatud, ei ole enam võimalik eelmisel boksil surrender’it teostada (kehtib juhul kui eripakkumine on aktiivne).
2.2.1.15    Kui diileri esimeseks kaardiks osutub äss, on mängijatel võimalus oma panuseid kindlustada (edaspidi kindlustus), asetades selleks ettenähtud kohta eraldiseisva panuse. Kindlustuse miinimumpanuseks on pool laua miinimumpanusest. Kindlustuse maksimumpanuseks on pool kindlustatavast panusest. Kindlustada saab ainult algpanust (ehk kindlustus tuleb asetada enne kolmanda kaardi lisamist, duubli tegemist või split´imist). Blackjack’i kindlustada ei saa. 
2.2.1.16    Kui diileril tuleb blackjack, siis kaotavad kõik panused, mille mängukombinatsioon ei ole blackjack. Panus, mille mängukombinatsioon on blackjack, jääb samaks. Diileri blackjack´i korral makstakse kindlustus mängijatele välja suhtega 2:1-le. Kui diileril ei tule blackjack´i, kindlustus kaotab ja mäng jätkub reeglite kohaselt.
2.2.1.17    Kaardi juurde soovimisest või kaardist keeldumisest annab mängija märku kas käemärgiga või suuliselt. Vaidluse, kas mängija soovis kaarti või mitte, korral võetakse olukord arutlusele vaid sel juhul, kui tegu oli käega antud märgiga.
2.2.1.18    Kui mängija punktide summa on 21, siis kaarte enam juurde võtta ei saa, ka kombinatsioonis ässaga.
2.2.1.19    Juhul kui kaartide punktide summa ületab 21-e, panus kaotab.
2.2.1.20    Tagamängijad ei pea duubeldama, split´ima ega ka kindlustama. Split´i puhul peavad tagamängijad otsustama, millise käe nad valivad, ja seda enne teise kaardi lisamist. Tagamängijad teevad oma otsuse surrender’i (kehtib juhul kui eripakkumine on aktiivne) ja tasaraha suhtes sõltumatult esimese mängija otsusest. 
2.2.1.21    Diiler on kohustatud võtma kaardi summal kuni 16 ning peatuma summal alates 17 (k.a koos ässaga 17).
2.2.1.22    Diilerit võitnud mängija blackjack makstakse välja kolm kahele (3:2), ülejäänud võidud üks ühele (1:1).
2.2.1.23    Kui diileril ja mängijal on võrdne arv punkte (tasa seis), siis mängija panus säilib (ei võida ega kaota).
2.2.1.24    Väljamakseid sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.1.25    Mängijal on võimalus mängida „Perfect Pair” boonusega:
2.2.1.25.1    Boonus on omaette lisapanus ja ei sõltu blackjack´i mängu tulemusest.
2.2.1.25.2    “Perfect Pair” boonusmängus osalemiseks peab mängija asetama lisapanuse PP boonusboksile, mis asub boksi vasakul nurgal. 
2.2.1.25.3    Boonuspanuse tegemise õigus on ainult boksil mängivatel klientidel, k.a tagapanuse tegijatel.
2.2.1.25.4    Boonusmäng moodustub esimesest kahest mängija boksile jagatud kaardist.
2.2.1.25.5    „Perfect Pair“ boonusmängus on 4 võidukombinatsiooni:
    2 kaarti ühest mastist;
    blackjack ühest mastist;
    kuningas ja emand ühest mastist;
•    kuningas ja emand ühest mastist nii mängijal, kui ka diileril (kusjuures mängija ja diileri kombinatsioonid ei pea olema samast mastist).

2.2.1.25.6    Boonuse miinimum- ja maksimumpanus ning ka boonuse võidud on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.1.25.7    Kui „Perfect Pair“ boonusboksil mängib mitu mängijat, siis peavõit kuningas ja emand ühest mastist nii mängijal, kui ka diileril läheb kõikide boonusboksil mängivate klientide vahel jagamisele võrdsetes osades. 
2.2.1.25.8    Kaotanud boonuspanus korjatakse ära kohe, kui esimesed kaks kaarti on lauale jagatud, seejärel makstakse välja võitnud boonuspanus. Erandiks on olukord kui mängija kombinatsioon on kuningas ja emand ühest mastist ja diileri esimene kaart on kuningas või emand, sellisel juhul teostatakse boonusväljamakse peale seda, kui diiler on endale kaardid võtnud.
2.2.1.25.9    Peale boonuspanuste väljamaksmist võib mängija kaarte split´ida ja duubeldada. Erandiks on olukord kui mängijal on kombinatsioon kuningas ja emand ühest mastist, ning diileri esimene kaart on kuningas või emand, sellisel juhul peavõidu võitmiseks split´ida või duubeldada ei saa.

2.2.1.26    Mängijal on võimalus mängida „Galaxy Bonus” boonusega:

2.2.1.26.1    Boonus on omaette lisapanus ja ei sõltu blackjack´i mängu tulemusest.
2.2.1.26.2    „Galaxy Bonus“ boonuses osalemiseks peab mängija asetama panuse vastavalt märgistatud panustamise kohale.
2.2.1.26.3    Boonuspanuse tegemise õigus on ainult boksil mängivatel klientidel, k.a tagapanuse tegijatel.
2.2.1.26.4    Boonusmäng moodustub esimesest kahest mängija boksile jagatud kaardist ning kombinatsiooni „Suited Trips“ puhul ka diileri esimesest kaardist.
2.2.1.26.5    „Galaxy Bonus“ boonusmängus on 4 võidukombinatsiooni:
    „Suited trips“ (ühest mastist kolmik)
    „Suited pair“ (ühest mastist paar)
    „Prime pair“ (sama värvi paar)
•    „Any pair“ (mis iganes muu paar)

2.2.1.26.6    Boonuse miinimum- ja maksimumpanus ning ka boonuse võidud on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.1.26.7    Kaotanud boonuspanus korjatakse ära kohe, kui esimesed kaks kaarti on lauale jagatud, seejärel makstakse välja võitnud boonuspanus.
2.2.1.26.8    Peale boonuspanuste väljamaksmist võib mängija kaarte split´ida ja duubeldada.

2.2.1.27    Kasiino võib lisaks pakkuda ka võimalust mängida „TOP3” boonusega:

2.2.1.27.1    Boonus on omaette lisapanus ja ei sõltu blackjack´i mängu tulemusest.
2.2.1.27.2    „TOP3“ boonuses osalemiseks peab mängija asetama panuse vastavalt märgistatud panustamise kohale.
2.2.1.27.3    Boonuspanuse tegemise õigus on ainult nendel boksil mängivatel klientidel, k.a tagapanuse tegijatel, kes on asetanud ka „21+3“ boonuspanuse.
2.2.1.27.4    Boonusmäng moodustub esimesest kahest mängija boksile jagatud kaardist ning diileri esimesest kaardist.
2.2.1.27.5    „TOP3“ boonusmängus on 3 võidukombinatsiooni:
    „Suited trips“ (ühest mastist kolmik)
    „Straight flush“ (mastirida)
    „Trips“ (kolmik)

2.2.1.27.6    Boonuse miinimum- ja maksimumpanus ning ka boonuse võidud on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.1.27.7    Kaotanud boonuspanus korjatakse ära kohe, kui esimesed kaks kaarti on lauale jagatud, seejärel makstakse välja võitnud boonuspanus.
2.2.1.27.8    Peale boonuspanuste väljamaksmist võib mängija kaarte split´ida ja duubeldada.

2.2.1.28    Juhul kui „kingast“ (ehk kaardihoidjast) või kaardisegajast väljuv kaart avatakse juhuslikult või mängija ebatäpse märguande tagajärjel, siis käsitletakse seda kaarti kui järgnevat mängukaarti. Kaartide eemaldamist mängust ei toimu, s.t kõik kaardid mängitakse läbi.
2.2.1.29    Kui kaardid jagatakse välja ja unustatakse jagamata ühele mängijale, võetakse kaardid tagasi ja jagatakse uuesti.
2.2.1.30    Kui jagamise jooksul on mängijatele jaotatud kaks kaarti ja diiler endale kaarti ei ole jaganud ning kui mängijad on hakanud juba kaarte juurde võtma, siis mängija, kelle juures mäng peatus, otsustab, kas ta võtab kaardi endale või laseb seda teha diileril. Juhul, kui mängija otsustab võtta kaardi endale, võtab järgneva kaardi koheselt endale ka diiler.
2.2.1.31    Kui diiler jagab kaardid boksile, millel ei ole panust, siis mängu seis taastatakse.
2.2.1.32    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaarti ja jagatud on mängijatele ainult esimene kaart, ”käsi” katkestatakse ja kaardid segatakse uuesti. 
2.2.1.33    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaarti ja mängijad on alustanud kaartide võtmist, mängitakse “käsi” lõpuni ja kaardid segatakse pärast seda.
2.2.1.34    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaardi väljatulekut ja “kingast” lõppevad kaardid, võetakse kaardihoidlast kõik kaardid, segatakse, antakse mängijale lõigata, lõpetatakse “käsi“ ja kaardid segatakse uuesti.
2.2.1.35    Juhul, kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast tehnilistel põhjustel keset pooleliolevat kätt ja antud kätt lõpuni mängida ei ole võimalik, eemaldatakse masinast järelejäänud kaardid, asetatakse need kaardinurka, segatakse ja lõigatakse ning lõpetatakse käsi tavalist „kinga” kasutades.
2.2.1.36    Juhul kui mängija panus ja kaardid on laual ning mängija on lahkunud majast või ei ole muul põhjusel võimalik tuvastada tema asukohta, siis boksil olev punktisumma jääb muutumatuks ja otsuse tegemise järjekord liigub edasi.

2.2.2    Kahe kaardipakiga Blackjack´i mängureeglid

2.2.2.1    Mängus on kaks pakki (104 tk) kaarte.
2.2.2.2    Kaartide õigsust saab kontrollida vaid enne esimest segamist.
2.2.2.3    Mängu alustamiseks peab mängija segatud kaartide pakist lõikekaardi abil eraldama ehk lõikama vähemalt 13 kaarti.
2.2.2.4    Juhul kui mängija ei soovi lõigata, teeb seda pit boss.
2.2.2.5    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.2.6    Panused tehakse mängija ees laual oleva vastavale väljale (edaspidi boks). Panuseid tohib teha kuni diiler on öelnud „panused on tehtud“ või libistanud käega üle laua.
2.2.2.7    Mängijal on õigus mängida ka juba boksis oleva panuse taga (edaspidi tagamängija), kuid otsustusõigus on ainult esimese panuse teinud mängijal. Tagamängijaid võib olla maksimum 2, kusjuures tagapanus ei tohi olla alla laua miinimumi ja boksil olevate panuste summa (koos jootrahapanusega) ei tohi ületada laua maksimumi.
2.2.2.8    Diiler jagab igale mängivale boksile kaks suletud (pilt allapoole) kaarti ja endale ühe avatud kaardi.
2.2.2.9    Kõikide piltide väärtus on 10, äss on 1 või 11. Ülejäänud kaartide väärtused on võrdsed nendele märgitud numbriga.
2.2.2.10    Mänguotsuse tegemiseks võtab mängija kätte oma kaks esimest kaarti ja vaatab nende väärtuseid. Oma mängukaarte teistele mängijatele näidata ei tohi.
2.2.2.11    Kui mängija kahe esimese kaardi kombinatsioon on äss ja 10 või pilt (edaspidi blackjack), siis diiler maksab koheselt võidu välja v.a. juhul kui diileri esimene kaart on 10, pilt või äss. Ässa puhul pakub diiler väljamakset 1:1-le (edaspidi tasaraha). 
2.2.2.12    Kui mängija kaks esimest kaarti on ühesugused (nt. 2,2 ; 9,9), võib neid jagada (edaspidi split) kaheks erinevaks käeks, lisades juurde tulevale käele esialgse panusega võrdse panuse. Ühte kätt saab split´ida maksimaalselt kolm korda. Uus kaartide kombinatsioon saab olla alates kahest kaardist. Split´imisel saadud ässa ja 10-ne (või pildi) kombinatsioon ei ole blackjack, vaid 21 ning see makstakse võidu korral välja 1:1-le. Split´imisel saadud kahe kaardi tulemus 21 kaotab diileri blackjack´ile. Ässasid saab split´ida ainult üks kord ning igale ässale saab juurde ainult ühe kaardi. Split´imise korral asetab mängija oma kaks esimest kaarti lahtiselt lauale, lisab panusele samaväärse panuse ja ütleb „Split“.
2.2.2.13    Mängija saab kahekordistada (edaspidi duubel) oma panust iga kahe esimese kaardi kombinatsiooniga  v.a. blackjack, saades juurde veel vaid ühe kaardi. Peale kaartide split´imist panuseid duubeldada ei saa. Duubeldamise korral asetab mängija oma kaks esimest kaarti lahtiselt lauale, lisab panusele samaväärse panuse ja ütleb „Duubel“.
2.2.2.14    Juhul kui mängujärg on antud boksist edasi liikunud ja järgmis(t)ele boksile on kaart lisatud, ei ole enam võimalik eelmisel boksil surrender’it teostada (kehtib juhul kui eripakkumine on aktiivne).
2.2.2.15    Kui diileri esimeseks kaardiks osutub äss, on mängijatel võimalus oma panuseid kindlustada (edaspidi kindlustus), asetades selleks ette nähtud kohta eraldiseisva panuse. Kindlustuse miinimumpanuseks on pool laua miinimumpanusest. Kindlustuse maksimumpanuseks on pool kindlustatavast panusest. Kindlustada saab ainult algpanust (e kindlustus tuleb asetada enne kolmanda kaardi lisamist, duubli tegemist või split´imist). Blackjack’i kindlustada ei saa. 
2.2.2.16    Kui diileril tuleb blackjack, siis kaotavad kõik panused, mille mängukombinatsioon ei ole blackjack. Panus, mille mängukombinatsioon on blackjack, jääb samaks. Diileri blackjack´i korral makstakse kindlustus mängijatele välja suhtega 2:1-le. Kui diileril ei tule blackjack´i, kindlustus kaotab ja mäng jätkub reeglite kohaselt.
2.2.2.17    Kaardi juurde soovimisest ja kaardist keeldumisest annab mängija märku käemärgiga. Kui mängija kaarte juurde ei soovi asetab ta need suletult lauale ja mängujärjekord suundub järgmise mängija või diileri kätte. Peale mängujärjekorra edasisuundumist mängija oma kaarte puutuda ei tohi.
2.2.2.18    Juhul kui kaartide punktide summa ületab 21-e, panus kaotab.
2.2.2.19    Tagamängijad ei pea duubeldama, split´ima ega ka kindlustama.  Spliti puhul peavad tagamängijad otsustama, millise käe nad valivad, ja seda enne teise kaardi lisamist. Tagamängijad teevad oma otsuse surrender’i (kehtib juhul kui eripakkumine on aktiivne) ja tasaraha suhtes sõltumatult esimese mängija otsusest. 
2.2.2.20    Diiler on kohustatud võtma kaardi summal kuni 16 ning peatuma summal alates 17.
2.2.2.21    Diilerit võitnud mängija blackjack makstakse välja kolm kahele (3:2), ülejäänud võidud üks ühele (1:1).
2.2.2.22    Kui diileril ja mängijal on võrdne arv punkte (tasa seis), siis mängija panus säilib (ei võida ega kaota).
2.2.2.23    Väljamakseid  sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.2.24    Juhul kui diiler avab kaardi juhuslikult või mängija ebatäpse märguande tagajärjel, siis käsitletakse seda kaarti kui järgnevat mängukaarti. Kaartide eemaldamist mängust ei toimu, s.t. kõik kaardid mängitakse läbi.
2.2.2.25    Kui kaardid jagatakse välja ja unustatakse jagamata ühele mängijale, võetakse kaardid tagasi ja jagatakse uuesti.
2.2.2.26    Kui jagamise jooksul on mängijatele jaotatud kaks kaarti ja diiler endale kaarti ei ole jaganud ning kui mängijad on hakanud juba kaarte juurde võtma, siis mängija kelle juures mäng peatus, otsustab, kas ta võtab kaardi endale või laseb seda teha diileril. Juhul kui mängija otsustab võtta kaardi endale, võtab järgneva kaardi koheselt endale ka diiler.
2.2.2.27    Kui diiler jagab kaardid boksile, millel ei ole panust, siis mängu seis taastatakse.
2.2.2.28    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaarti ja jagatud on mängijatele ainult esimene kaart, ”käsi” katkestatakse ja kaardid segatakse uuesti. 
2.2.2.29    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaarti ja mängijad on alustanud kaartide võtmist, mängitakse “käsi” lõpuni ja kaardid segatakse pärast seda.
2.2.2.30    Kui diiler jagab kaardid märkamata lõikekaardi väljatulekut ja “kingast” lõppevad kaardid, võetakse kaardihoidlast kõik kaardid, segatakse, antakse mängijale lõigata, lõpetatakse “käsi”. Peale “käe” lõpetamist segatakse kõik kaardid uuesti.
2.2.2.31    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast tehnilistel põhjustel keset pooleliolevat kätt ja antud kätt lõpuni mängida ei ole võimalik, eemaldatakse masinast järelejäänud kaardid, asetatakse need kaardinurka, segatakse ja lõigatakse ning lõpetatakse käsi tavalist „kinga” kasutades. 
2.2.2.32    Juhul kui mängija panus ja kaardid on laual ning mängija on lahkunud majast või ei ole mingil muul põhjusel võimalik tuvastada tema asukohta, siis boksil olev punktisumma jääb muutumatuks ja otsuse tegemise järjekord liigub edasi.
2.2.3    Ameerika ruleti mängureeglid

2.2.3.1    Mängijatel on keelatud puudutada ruletiketast.
2.2.3.2    Kõik numbrid, mis asetsevad kettal, on ära toodud nii laual asetseval ruudustikul kui ka ovaalil.
2.2.3.3    Laual olev ruudustik on omakorda jagatud veel kolonnideks, tosinateks ja võrdseteks võimalusteks – mustadeks, punasteks, paaris (even), paarituteks (odd), suurteks (19-36) ja väikesteks (1-18) numbriteks.
2.2.3.4    Ovaalil on numbrid samas järjestuses kui kettal ja ovaal on omakorda jagatud sektoriteks.
2.2.3.5    Ovaalil tõusevad panused proportsioonis laua miinimumpanusega.
2.2.3.6    Et eristada erinevaid mängijaid, mängitakse erinevat värvi lauažetoonidega (edaspidi värvižetoonid), mille väärtus vastab laua miinimumile, v.a juhul kui mängija ise soovib selle väärtust tõsta.
2.2.3.7    Mängida võib ka rahažetoonidega, kuid sel juhul peavad mängijad arvestama, et sarnaste žetoonidega võivad mängida ka teised mängijad. Mängijad vastutavad oma panuste eest ise.
2.2.3.8    Iga mängija teeb oma panused ise. 
2.2.3.9    Diiler ei ole kohustatud kuuli tiirlemise ajal (edaspidi spin) teostama sularaha, plaque’de ja žetoonide vahetust.
2.2.3.10    Mängijate panused, s.t ühe mängija panused kokku mängulaua ruudustikul, sektoritel või naabritel ei tohi ületada laua maksimumi. Kui mängija mängib nii ruudustikul kui sektoritel või naabritel, vastutab ta oma panuste vastavuse eest laua maksimumile.
2.2.3.11    Mängijad vastutavad oma panuste õigsuse ja korrektsuse eest k.a panused, mis on palutud asetada diileril, nt panused naabritel. Mängija on kohustatud veenduma asetatud panuse õigsuses, et vältida arusaamatusi. Ebakorrektselt asetatud panuste asukoha üle otsustab diiler, inspektor või pit boss (vajadusel floormänedžer).
2.2.3.12    Mängijad saavad teha panuseid senikaua, kui diiler (või inspektor) ütleb „panused on tehtud“ või annab käega vastava märguande. Hilisemad panused on kehtetud ja tagastatakse mängijale.
2.2.3.13    Võitude väljamaksed on järgmised:
straight up    (üksiknumber)        35:1
    split        (kaks numbrit)        17:1
    street    (kolm numbrit)            11:1
    corner    (neli numbrit)              8:1
    six line    (kuus numbrit)              5:1
    kolonnid, tosinad              2:1
    võrdsed võimalused              1:1

2.2.3.14    Võidunumbri ümber ja ovaalile esimese tosina ees ei tohi panuseid panna enne kui võit on välja makstud. Sama kehtib ka võitva kolonni, tosina ja võrdsete võimaluste kohta.
2.2.3.15    Võimalike ebakorrapärasuste (nt kettasse kukkunud võõrkeha või valatud joogi jms) puhul, on diileril/inspektoril õigus kuulutada antud panustamisring kehtetuks, teatades mängijale „no spin” ning eemaldades kuuli kettalt. Antud juhul ühtegi väljamakset ei toimu ning tehakse uus spin.
2.2.3.16    Juhul kui kuul teeb kettas vähem kui 4 täisringi, kuulutatakse antud panustamisring kehtetuks („no spin”) ning kuul eemaldatakse kettalt. Antud juhul ühtegi väljamakset ei toimu ning tehakse uus spin.
2.2.3.17    Värvižetoonidega lauast lahkuda ei tohi.
2.2.3.18    Juhul kui mängija on lahkunud kasiinost värvižetoonidega ning tagantjärgi pole võimalik nende väärtust tuvastada, vahetatakse need rahažetoonideks ainult selle laua miinimum väärtuse vastu, kust värvižetoonid pärit on. Igas ruletilauas on erineva märgistusega värvižetoonid.
2.2.3.19    Juhul kui mängija soovib lauda vahetada või mängu lõpetada, vahetab diiler värvižetoonid rahažetoonide vastu.

2.2.4    Oasis poker mängureeglid

2.2.4.1    Mängus on üks pakk (52 tk) kaarte.
2.2.4.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamisega spetsiaalse lõikekaardi abil. Lõigata tuleb vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor.
2.2.4.3    Suffle Master lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.4.4    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.4.5    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.4.6    Mängija võib mängida 1-6 mänguväljal (edaspidi boksil). Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib selle boksi kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei saa). 
2.2.4.7    Kahel või enamal boksil mängides peavad boksid asetsema kõrvuti.
2.2.4.8    „Lahtise käe“ puhul tuleb asetada ainult algpanus (edaspidi ANTE). „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanus (ANTE) kui ka tagapanus (edaspidi BET). BET peab olema kahekordne ANTE.
2.2.4.9    Mängu alustamiseks peab olema asetatud panus ANTE boksi ja boonusega mängimise korral ka boonuspanus.
2.2.4.10    Mängijal on lubatud asetada panuseid ainult enda boksi, kaasaarvatud enda boonusboksi. Teiste mängijate boksidesse ei ole lubatud panuseid asetada.
2.2.4.11    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 5 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole, v.a diileri viimane kaart, mis asetatakse lahtiselt ehk esikülg ülespoole.
2.2.4.12    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.4.13    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud, avanud enda 5-nda kaardi ja lükanud mängijatele kaardid.
2.2.4.14    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.4.15    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.4.16    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.4.17    „Lahtise käe“ kaartide põhjal otsustab mängija, kas ta soovib sellel boksil mängu jätkata või ei soovi. Jätkamise korral tuleb kaardid asetada BET boksi ja kaartide peale ka BET panus. Kui mängija ei soovi mängu jätkata kaotab ta algpanuse (ANTE).
2.2.4.18    Mängijatel on võimalus vahetada 1 või 2 kaarti. Ühe kaardi vahetus maksab ühekordse ANTE panuse, kahe kaardi vahetus maksab kahekordse ANTE panuse.
2.2.4.19    Enne kui diiler vahetab esimesel mängijal kaardi(d), tuleb kõikidel teistel mängijatel teha otsus, kas jätkatakse mängimist nende kaartidega (asetades BET-panuse), vahetatakse 1 või 2 kaarti või loobutakse edasimängimisest (kaotades ANTE). Alles siis vahetab diiler soovija(te) kaardid.
2.2.4.20    Peale kaartide asetamist lauale BET panuse alla on mängijatel kaartide puudutamine keelatud. Mängu ajal on keelatud ka panuseid puudutada.
2.2.4.21    Kui soovitud kaardid on vahetatud, mängijad on asetanud oma kaardid lauale ning teinud BET-panused, avab diiler oma kaardid.
2.2.4.22    Kui mängija soovib loobuda (tema panus kaotab), ei tohi mängija sel juhul ise kaarte ära lükata, vaid peab diilerit sellest teavitama või kasutama käemärki.
2.2.4.23    Boonusega mängu korral kontrollib (avab) diiler alati mängijate kaardid (v.a kohese loobumise korral ja kaardi ostmise korral).
2.2.4.24    Kui diileril on mäng, vähemalt ässa-kuninga kombinatsioon, sõltuvad väljamaksed mängija „käest”. Kui diileril mängu ei ole, makstakse välja algpanus ANTE 1:1.
2.2.4.25    Kui diileril on tugevam „käsi“ kui mängijal, siis mängija panus kaotab. Kui mängija „käsi“ on tugevam kui diileril, makstakse algpanus (ANTE) välja 1:1 ning vastavalt sellele, milline on mängija „käsi“, makstakse välja tagapanus (BET).
2.2.4.26    Väljamaksete suurused on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.4.27    Kui diileril ja mängijal on sama kaartide võidukombinatsioon, vaadatakse kellel on suurema kaardiga kombinatsioon või kellel on suurem järgmine kaart. Võidukombinatsiooni „Maja“ (kolmik ja paar) korral määrab kombinatsiooni tugevuse kolmik. 
2.2.4.28    Kui diileril ja mängijal on võrdne võidukombinatsioon ning ka ülejäänud kaardid on tugevuselt samad, jääb mäng tasa e panused jäävad puutumata.
2.2.4.29    Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.4.30    Juhul kui diileril ei ole mängu, on mängijal võimalus osta diilerile mäng. Mängijad, kes soovivad osta diilerile mängu, maksavad oma ANTE-suuruse panuse, misjärel diiler vahetab välja oma suurima kaardi. Pimedate käte puhul võib klient diilerile mängu osta, eelnevalt peavad kõik teised mängijad oma otsuse teinud olema. Seejärel avatakse kaardid pimedal boksil ja mängija võib otsustada, kas ostab diilerile mängu või võtab ANTE. Kui pimedaid bokse on rohkem kui üks, siis avatakse kaardid ja tehakse otsused bokside kaupa, suunaga paremalt vasakule.
2.2.4.31    Kui diileril tuleb mäng, siis teostatakse väljamaksed vastavalt väljamaksete tabelile (p 2.2.4.24 – 2.2.4.29).
2.2.4.32    Kui mängu ostmisel mängu ei tulnud, siis ANTE panuseid välja ei maksta.
2.2.4.33    Rida ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast-ässani. Üleminekurida (näiteks: Q, K, A, 2, 3) ei arvestata reaks.
2.2.4.34    Väljamakseid sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.4.35    Mängijatel on võimalus osaleda Poker Progressive Jackpot-is. Jackpotis osalemise reeglid on välja toodud käesolevates mängureeglite pt „Jackpotid mängulaudadel“.
2.2.4.36    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.4.37    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast enne kui diiler on asetanud endale kaardid, käsi tühistatakse. Vastavalt pit bossi või floormänedžeri otsusele minnakse üle käsitsi segamisele.

2.2.5    Olympic Casino 3 Card poker mängureeglid

2.2.5.1    Mängus on üks pakk (52 tk) kaarte.
2.2.5.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamise teel spetsiaalse lõikekaardi abil. Lõigata tuleb vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor. 
2.2.5.3    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.5.4    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mitte kinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.5.5    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.5.6    Mängija võib mängida ühel mänguväljal (edaspidi boksil) ja ka kõigil kuuel boksil. Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib selle boksi kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei saa). 
2.2.5.7    „Lahtise käe“ puhul tuleb asetada algpanus (edaspidi ANTE) või lisaks algpanusele ka panus boksi BONUS, eraldi (ilma ANTE-ta), ainult BONUS-el mängida ei saa.
2.2.5.8    Panused ANTE´l ja BONUS´el ei pea olema ühesuguse väärtusega, kuid peavad vastama laua miinimumile ja maksimumile.
2.2.5.9     „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanus (ANTE) kui ka tagapanus (edaspidi BET). Tagapanus (BET) peab olema sama väärtusega kui algpanus (ANTE).
2.2.5.10    Ühel boksil on lubatud ainult ühe mängija panus. Boonuspanuse tegemise õigus on ainult boksil mängival kliendil. 
2.2.5.11    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 3 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole.
2.2.5.12    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud ja lükanud kaardid mängijatele.
2.2.5.13    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.5.14    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.5.15    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.5.16    „Lahtise käe“ kaartide põhjal otsustab mängija kas ta soovib jätkata, jätkamise korral tuleb kaardid asetada boksi BET ja kaartide peale ka tagapanus (BET) või ei soovi mängu jätkata, sel juhul kaotab algpanus (ANTE) ja ka panus boksil BONUS, kui sellesse boksi on asetatud panus. 
2.2.5.17    „Pimedaid käsi“ mängija vaadata ei tohi. Mängija kaardid avab diiler pärast seda kui on avanud oma kaardid.
2.2.5.18    Kui kõik panused on tehtud ja mängijad on asetanud oma kaardid lauale, avab diiler oma kaardid.
2.2.5.19    Peale kaartide asetamist lauale panuse alla, on mängijatel kaartide puudutamine keelatud. Mängu ajal on keelatud ka panuseid puudutada.
2.2.5.20    Kui mängija soovib loobuda (tema panus kaotab), ei tohi mängija sel juhul ise kaarte ära lükata, vaid peab diilerit sellest teavitama või kasutama käemärki.
2.2.5.21    Boonusega mängu korral kontrollib (avab) diiler alati mängijate kaardid (v.a kohese loobumise korral.
2.2.5.22    Kui diileril on mäng, mis algab ühest emandast, ja mängija „käsi” on tugevam, makstakse ANTE ja BET välja 1:1.
2.2.5.23    Kui diileril on tugevam „käsi“ kui mängijal, siis mängija panused boksidel ANTE ja BET kaotavad.
2.2.5.24    BONUS on eraldiseisev mäng, mille eesmärgiks on saada paar või kõrgem kombinatsioon ja väljamaksed ei ole sõltuvad diileri „käest”.
2.2.5.25    Väljamaksete suurused on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.5.26    Kui diileril mängu ei ole (puudub emand või kõrgem), maksab diiler ANTE panuse 1:1 ning seejärel avab diiler mängija kaardid kontrollimaks, kas mängib kombinatsioon BONUS või ANTE BOONUS. Juhul kui mängijal ei ole paari või kõrgemat kombinatsiooni, panus BONUS´el kaotab, panus boksil BET jääb puutumata.
2.2.5.27    Juhul kui mängijal on rida, kolmik või mastirida, makstakse lisaks veel ANTE BOONUS, olenemata diileri mängust.
2.2.5.28    Kui diileril ja mängijal on sama kaartide kombinatsioon, vaadatakse kellel on suurema kaardiga kombinatsioon või kellel on suurem järgmine kaart.
2.2.5.29    Kui diileril ja mängijal on võrdne võidukombinatsioon ning ka ülejäänud kaardid on tugevuselt samad, jääb mäng tasa e panused jäävad puutumata.
2.2.5.30    Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.5.31    Rida ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast-ässani. Üleminekurida (K, A, 2,) ei arvestata reaks.
2.2.5.32    Kombinatsioon rida on kõrgem kombinatsioonist mast.
2.2.5.33    Väljamakseid sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.5.34    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.5.35    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast enne kui diiler on asetanud endale kaardid, käsi tühistatakse. Vastavalt pit bossi või floormänedžeri otsusele minnakse üle käsitsi segamisele.

2.2.6    Draw poker mängureeglid

2.2.6.1    Mängus on üks pakk (52 tk) kaarte.
2.2.6.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamise teel spetsiaalse lõikekaardi abil. Lõigata tuleb vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor.
2.2.6.3    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.6.4    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.6.5    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.6.6    Mängija võib mängida ühel mänguväljal (edaspidi boksil) ja ka kõigil kuuel boksil. Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib selle boksi kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei saa). 
2.2.6.7    Kahel või enamal boksil mängides, peavad boksid asetsema kõrvuti. 
2.2.6.8    „Lahtise käe“ puhul tuleb asetada ainult algpanus (edaspidi ANTE). „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanus (ANTE) kui ka tagapanus (edaspidi BET). BET peab olema kahekordne ANTE.
2.2.6.9    Ühel boksil on lubatud ainult ühe mängija panus.
2.2.6.10    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 5 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole, v.a diileri viimane kaart, mis asetatakse lahtiselt ehk esikülg ülespoole.
2.2.6.11    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud, avanud enda 5-nda kaardi ja lükanud mängijatele kaardid.
2.2.6.12    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.6.13    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.6.14    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.6.15    „Lahtise käe“ kaartide põhjal otsustab mängija, kas ta soovib sellel boksil mängu jätkata või ei soovi. Jätkamise korral tuleb kaardid asetada BET boksi ja kaartide peale ka BET panus. Kui mängija ei soovi mängu jätkata, kaotab ta algpanuse (ANTE).
2.2.6.16    „Pimedaid käsi“ mängija vaadata ei tohi. Mängija kaardid avab diiler pärast seda kui on avanud oma kaardid.
2.2.6.17    Peale kaartide asetamist lauale BET panuse alla, on mängijatel kaartide puudutamine keelatud. Mängu ajal on keelatud ka panuseid puudutada.
2.2.6.18    Kui mängija soovib loobuda (tema panus kaotab), ei tohi mängija sel juhul ise kaarte ära lükata, vaid peab diilerit sellest teavitama või kasutama käemärki.
2.2.6.19    Boonusega mängu korral kontrollib (avab) diiler alati mängijate kaardid (v.a kohese loobumise korral ja kaardi ostmise korral).
2.2.6.20    Mängijatel on võimalus tasuta vahetada 1 või 2 kaarti.
2.2.6.21    Enne kui diiler vahetab esimesel mängijal kaardi(d), tuleb kõikidel teistel mängijatel teha otsus, kas jätkatakse mängimist nende kaartidega (asetades BET-panuse), vahetatakse 1 või 2 kaarti või loobutakse edasi mängimisest (kaotades ANTE). Alles siis vahetab diiler soovija(te) kaardid.
2.2.6.22    Kui soovitud kaardid on vahetatud, mängijad on asetanud oma kaardid lauale ning teinud BET-panused, avab diiler oma kaardid.
2.2.6.23    Juhul kui diileril mängu ei ole, asetab diiler oma kaardid suuruse järjekorda ja vahetab ära enda kaks kõige väiksemat kaarti.
2.2.6.24    Kui diileril on PAAR, vahetab ta ära 2 väiksemat kaarti ülejäänud kolmest kaardist.
2.2.6.25    Kui diileril on KAKS PAARI või on üks kaart puudu REAST või MASTIST, vahetab ta ära ühe kaardi (kui diileril on PAAR, siis selle peab säilitama), jättes alles kaardid parima mängu saamiseks kui diileril on RIDA või kõrgem mäng, kaarte ei vahetata.
2.2.6.26    Kui diileril on KOLMIK, vahetab ta ära kaardid, mis jäävad kolmikust üle.
2.2.6.27    Kui diileril on RIDA või kõrgem mäng, kaarte ei vahetata.
2.2.6.28    Kui diileril on peale kaartide vahetust kaheksatest väiksem paar, siis seda ei loeta mänguks.
2.2.6.29    Kui diileril on mäng, vähemalt “kaheksate paar” kombinatsioon, sõltuvad väljamaksed mängija „käest”.
2.2.6.30    Kui diileril on tugevam „käsi“ kui mängijal, siis mängija panus kaotab. Kui mängija „käsi“ on tugevam kui diileril, makstakse algpanus (ANTE) välja 1:1 ning sõltuvalt sellest, milline on mängija „käsi“, makstakse välja tagapanus (BET).
2.2.6.31    Väljamaksete suurused on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.6.32    Kui diileril ja mängijal on sama kaartide võidukombinatsioon, vaadatakse kellel on suurema kaardiga kombinatsioon või kellel on suurem järgmine kaart. Võidukombinatsiooni „Maja“ (kolmik ja paar) korral määrab kombinatsiooni tugevuse kolmik.
2.2.6.33    Kui diileril ja mängijal on võrdne võidukombinatsioon ning ka ülejäänud kaardid on tugevuselt samad, jääb mäng tasa e panused jäävad puutumata.
2.2.6.34    Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.6.35    Rida ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast-ässani. Üleminekurida (Q, K, A, 2, 3) ei arvestata reaks.
2.2.6.36    Väljamakseid sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.6.37    Mängijatel on võimalus osaleda Poker Progressive Jackpot-is. Jackpotis osalemise reeglid on välja toodud käesolevates mängureeglite pt „Jackpotid mängulaudadel“.
2.2.6.38    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.6.39    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast enne kui diiler on asetanud endale kaardid, käsi tühistatakse. Vastavalt pit bossi või floormänedžeril otsusele minnakse üle käsitsi segamisele.

2.2.7    Baccarat mängureeglid

2.2.7.1    Mängus on 6 pakki (312 tk.) kaarte.
2.2.7.2    Kaartide õigsust saab kontrollida vaid enne esimest segamist.
2.2.7.3    Mängu alustamiseks peab mängija segatud kaartide pakist lõikekaardi abil eraldama ehk lõikama vähemalt 13 kaarti.
2.2.7.4    Juhul kui mängija ei soovi kaardipakki lõigata, teeb seda pit boss.
2.2.7.5    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.7.6    Iga kinga esimesed kuus kaarti “põletatakse” (asetatakse kaardinurka kaarte mängus kasutamata), ilma et keegi neid näeks. Mehaanilise kaardisegaja kasutamisel põletatakse 6 kaarti ainult pärast laua avamist.
2.2.7.7    Mängijal on võimalus asetada panus kas ühte pankuri boksi (edaspidi BANKER) või ühte mänguri boksi (edaspidi PLAYER) ning samaaegselt panusena ühele viigi (edaspidi TIE) boksile.
2.2.7.8    Pankuri boksi asetatud panus peab jaguma 10-ga.
2.2.7.9    Panuste tegemise järel jagatakse kordamööda kaks kaarti mängurile ja pankurile.
2.2.7.10    Kaartide väärtus Baccarat’s on järgmine: ässa väärtus on 1, piltide väärtus on 0 ja ülejäänud kaartide väärtused vastavad nendele märgitud väärtusele. Kahekohalistest punktisummadest lahutatakse täis kümned, nii et iga käe väärtus jääb vahemikku 0-9.
2.2.7.11    Kui üks kahest käest saab esimese kahe kaardiga 8 või 9 punkti, siis seda nimetatakse “täiskäeks” ja rohkem kaarte kummalegi käele juurde ei võeta.
2.2.7.12    Kui “täiskätt” ei ole, siis on kaartide juurdevõtmise aluseks “kolmanda kaardi tabel”. Enne võetakse kaart mängurile ja siis pankurile.
2.2.7.13    Mänguri käele võetakse juurde kolmas kaart, kui mänguri 2 kaardi summa on 0-5.
2.2.7.14    Mänguri käele ei võeta juurde kolmandat kaarti, kui mänguri 2 kaardi summa on 6-7.
2.2.7.15    Pankuri käele võetakse juurde alati kolmas kaart, kui pankuri 2 kaardi summa on 0-2, ei võeta juurde, kui summa on 7 ja kui kahe kaardi summa on 3-6, lähtutakse kolmanda kaardi tabelist.
2.2.7.16    Kolmanda kaardi tabel:

Kolmas kaart võetakse juhul kui pankuri kahe kaardi summa on:
3    v.a juhul kui mänguri kolmas kaart on 8
4    ja mänguri kolmas kaart on 2,3,4,5,6, või 7
5    ja mänguri kolmas kaart on 4,5,6, või 7
6    ja mänguri kolmas kaart on 6 või 7

2.2.7.17    Kui mänguri käsi on kahe kaardiga 6 või 7, siis pankuri käele võetakse kolmas kaart juurde kui punktisumma on 0, 1, 2, 3, 4 või 5.
2.2.7.18    Mängurile asetatud võitev panus makstakse välja 1:1. Pankuril ja viigil olevad panused kaotavad.
2.2.7.19    Pankurile asetatud võitev panus makstakse välja 19:20. Mänguril ja viigil olevad panused kaotavad.
2.2.7.20    Viigile asetatud võitev panus makstakse välja 8:1 ning sel juhul pankurile ja mängurile asetatud panused jäävad alles.
2.2.7.21    Miinimum- ja maksimumpanused on ära näidatud laual oleval tabelil.
2.2.7.22    Kui kingast/mehaanilisest kaardisegajast väljub üleliigne kinnine kaart, asetatakse see kinga/mehaanilise kaardisegaja nurga alla ja kasutatakse kui järgnevat mängukaarti.
2.2.7.23    Kui kingast/mehaanilisest kaardisegajast võetakse välja üleliigne avatud kaart, samuti juhul, kui diiler annab ekslikult Mängurile või Pankurile kolmanda kaardi, taastatakse õige mänguseis. Üleliigne kaart asetatakse kinga/mehaanilise kaardisegaja nurga alla. Seejärel kasutatakse seda kaarti kui järgnevat mängukaarti ning mängitakse järgnev käsi ilma panusteta reeglite kohaselt.
2.2.7.24    Kui diiler jagab ekslikult kaardid ja mängijad ei ole asetanud panuseid, mängitakse käsi lõpuni ilma panusteta.
2.2.7.25    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast tehnilistel põhjustel keset pooleliolevat kätt, ja antud kätt lõpuni mängida ei ole võimalik, eemaldatakse masinast järelejäänud kaardid, asetatakse need kaardinurka, segatakse ja lõigatakse ning lõpetatakse käsi tavalist kinga kasutades.

2.2.8    Russian poker mängureeglid

2.2.8.1    Mängus on üks pakk (52 tk.) kaarte.
2.2.8.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamise teel spetsiaalse lõikekaardi abil. Kohustuslik on lõigata vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor. 
2.2.8.3    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.8.4    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mitte kinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.8.5    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.8.6    Mängulaual on võimalik mängida maksimaalselt 4-l mänguväljal.
2.2.8.7    Mängija võib mängida ühel mänguväljal (edaspidi boksil) ja ka kõigil neljal mänguväljal (boksil). Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib sellel boksil kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei tohi).
2.2.8.8    Kahel või enamal boksil mängides peavad mängija boksid asetsema kõrvuti.
2.2.8.9    „Lahtise käe“ puhul tuleb asetada ainult algpanus (edaspidi ANTE). „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanus (ANTE) kui ka tagapanus (edaspidi BET). BET peab olema kahekordne ANTE.
2.2.8.10    Mängu alustamiseks peab olema asetatud panus ANTE boksi ja boonusega mängimise korral ka boonuspanus.
2.2.8.11    Mängijal on lubatud asetada panuseid ainult enda boksi, kaasaarvatud enda boonusboksi. Teiste mängijate boksidesse ei ole lubatud panuseid asetada.
2.2.8.12    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 5 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole, v.a diileri viimane kaart, mis asetatakse lahtiselt ehk esikülg ülespoole. Shuffle masteriga mängu puhul keeratakse kõige alumine kaart näoga üles poole.
2.2.8.13    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.8.14    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud, avanud enda 5-nda kaardi ja lükanud mängijatele kaardid.
2.2.8.15    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.8.16    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.8.17    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mitte kinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.8.18    Kui mängija on otsustanud mängu jätkata, saab ta osta lisaks kuuenda kaardi või vahetada 1 – 5 kaarti ANTE panusega võrdväärse summa eest.
2.2.8.19     ”Pimedal” boksil ei ole lubatud kaarte vahetada. Mängijal on aga võimalus osta lisaks 6’s kaart.
2.2.8.20    Enne seda, kui diiler vahetab esimese mängija kaardid, peavad kõik mängijad otsustama, kas nad jätkavad mängu olemasolevate kaartidega, ostavad lisaks kuuenda kaardi, vahetavad 1-5 kaarti või lõpetavad mängu. Alles siis, kui kõik mängijad on oma otsuse teinud, hakkab diiler kaarte vasakult paremale vahetama.
2.2.8.21    Pärast kaartide vahetamist otsustab mängija, kas ta soovib sellel boksil mängu jätkata. Jätkamise korral tuleb kaardid asetada boksi BET ja kaartide peale ka BET panus, mis on alati kahekordne ANTE. Kui mängija otsustab mängu mitte jätkata, kaotab ta algpanuse (ANTE).
2.2.8.22    Kui mängijal on „kolmik“ või tugevam kombinatsioon, saab ta kindlustada oma ”mängu” olukorra vastu, mil diileril mängu ei ole. Kindlustuspanus asetatakse kliendi boksi ette nn. kindlustusjoonele.
2.2.8.23    Kindlustada on lubatud ka ”pimedat” boksi.
2.2.8.24    Kindlustuspanus tehakse miinimumist (ANTE panusega võrdväärne summa) maksimumini (1/2 võidukombinatsiooni väljamaksest).
2.2.8.25    Juhul kui mängijal on korraga 2 kombinatsiooni, on võimalik mõlemat kombinatsiooni kindlustada, selleks peab mängija esimene kombinatsioon olema vähemalt kolmik või enam.
2.2.8.26    Enne kui diiler avab oma kaardid, ütleb ta ”kindlustus suletud” ning mängijal ei ole enam lubatud kindlustust muuta.
2.2.8.27    Kui selgub, et diileril mängu ei ole, makstakse kindlustuspanus välja 1:1. Kui diileril on mäng, siis kindlustus kaotab. Kui klient on oma panust kindlustanud, ent tal on madalam kombinatsioon kui „kolmik“, tuleb kindlustuspanus mängijale tagastada, olenemata tulemusest.
2.2.8.28    Kui diileri kombinatsioon on tugevam, kui mängija kindlustatud kombinatsioon, siis mängija ANTE ja BET panused kaotavad, kuid kindlustuspanus jääb alles.
2.2.8.29    Peale kaartide asetamist lauale panuse alla on mängijatel panuste puudutamine keelatud. Ka mängu ajal on keelatud panuseid puudutada.
2.2.8.30    Kui kõik panused on tehtud, avab diiler oma kaardid.
2.2.8.31    Kui diileril on mäng, vähemalt ässa-kuninga kombinatsioon, sõltuvad väljamaksed mängija „käest“. Kui diileril mängu ei ole, makstakse välja algpanus ANTE 1:1.
2.2.8.32    Kui diileri kombinatsioon on kõrgem kui mängijal, kaotab mängija oma panused.
2.2.8.33    Kui diileri kombinatsioon on madalam kui mängijal, makstakse välja BET panus vastavalt väljamaksete tabelile. ANTE panust välja ei maksta.
2.2.8.34    Juhul kui diileril mängu ei ole, toob ta eraldi välja oma suurima kaardi, seejärel pakub igale mängijale valida, kas võtta ANTE või osta diilerile mäng ANTE panusega võrdse summa eest. Pimedate käte puhul võib klient diilerile mängu osta, eelnevalt peavad kõik teised mängijad oma otsuse teinud olema. Seejärel avatakse kaardid „pimedal“ boksil ja mängija võib otsustada, kas ostab diilerile mängu või võtab ANTE. Kui pimedaid bokse on rohkem kui üks, siis avatakse kaardid ja tehakse otsused bokside kaupa, suunaga paremalt vasakule.
2.2.8.35    Diiler asetab oma suurima kaardi kaardinurka ja asendab selle kaardipakist järgmise kaardiga. Kui tuleb mäng, maksab välja olemasolevad võidud.
2.2.8.36    Juhul kui diiler sai sama väärtusega kaardi, kui kaart, mis mängust eemaldati, elimineerib ta selle kaardi ning võtab uue (välja arvatud siis, kui valitud kaardid moodustavad kombinatsiooni, näiteks mast). Uuesti sama väärtusega kaardi tulekul vahetatakse kaart uuesti välja, vahetamine ei ole limiteeritud. 
2.2.8.37    Kui pärast suurima kaardi vahetamist diileril endiselt mängu ei ole, ei maksta välja ANTE ega BET panust.
2.2.8.38    Viie kaardiga on ainus võimalik lisakombinatsioon äss/kuningas (mängib koos paari, kahe paari, kolmiku või nelikuga).
2.2.8.39    Võrreldes mängija kombinatsiooni diileri omaga, võrreldakse esmalt ainult mängija tugevaimat viie kaardi kombinatsiooni (näiteks: emand – emand – emand – emand – 8 – 8 korral esmalt nelik: Q-Q-Q-Q-8 ja seejärel maja Q-Q-Q-8-8). 
2.2.8.40    Ühel boksil makstakse maksimaalselt välja kaks kombinatsiooni. 
2.2.8.41    Kui mängijal on kaks kombinatsiooni, makstakse välja mõlemad kombinatsioonid juhul kui üks kombinatsioon on kõrgem kui diileril ja vähemalt üks teise kombinatsiooni kaartidest ei osale esimeses kombinatsioonis. 
2.2.8.42    Väljamakse kahe kombinatsiooni eest ühel boksil ei tohi ületada laua maksimaalset väljamakset. Laua maksimaalne väljamakse on väljamakse, kui klient võidab laua max panusega Suure Mastirea (väljamakse 100:1). 
2.2.8.43    Võrdse tugevusega kombinatsiooni puhul diileril ja mängijal jääb panus puutumata (ei võida ega kaota). Võrreldakse ainult kõrgeimat 5 kaardi kombinatsiooni, kellel on suurema kaardiga kombinatsioon või kellel on suurem järgmine kaart. Kombinatsiooni „maja“ (kolmik ja paar) korral määrab kombinatsiooni tugevuse kolmik. Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.8.44    „Rida“ ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast ässani. Nii öelda üleminekurida (näiteks: E+K+A+2+3) kombinatsiooniks ei arvestata.
2.2.8.45    Mängijatel on võimalus mängida ka boonusega. Boonus on omaette lisapanus, mille võit algab alates reast.
2.2.8.46    Kui mängija mängib boonusega, mängijal on boonusmängu kombinatsioon ning mängija soovib osta kuuendat kaarti, on ta kohustatud diilerit sellest teavitama. Boonuspanus makstakse välja enne kuuenda kaardi ostmist.
2.2.8.47    Juhul kui mängija ostab kuuenda kaardi või vahetab kaarte, boonuspanus kaotab.
2.2.8.48    Boonusega mängu korral kontrollitakse alati mängija kaarte, välja arvatud mängija kohese loobumise ja kaardi/kaartide ostmise korral.
2.2.8.49    Boonusvõidud makstakse välja vastavalt tabelile.

2.2.9    Ultimate Texas Hold’Em mängureeglid

2.2.9.1    Mängus on üks pakk (52 tk.) kaarte.
2.2.9.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamise teel spetsiaalse lõikekaardi abil. Lõigata tuleb vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor.
2.2.9.3    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.9.4    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.9.5    Mängija võib mängida 1-6 mänguväljal (edaspidi boksil). Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib selle boksi kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei saa). 
2.2.9.6    Kahel või enamal boksil mängides peavad boksid asetsema kõrvuti.
2.2.9.7    Mängu alustamiseks peavad mängijad asetama võrdsed panused ANTE ja BLIND boksi ning soovi korral on võimalik asetada TRIPS boksi boonuspanus. TRIPS panus ei pea olema ANTE panusega võrdne, aga peab olema vastavuses laua miinimum- ja maksimumpanustega. ANTE, BLIND ja TRIPS peavad olema asetatud enne kaartide jagamist.
2.2.9.8    „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanused ANTE ja BLIND, kui ka tagapanus (edaspidi PLAY), PLAY võib olla ühe-, kahe-, kolme- või neljakordne ANTE.
2.2.9.9    Ühel boksil on lubatud ainult ühe mängija panus.
2.2.9.10    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 2 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole.
2.2.9.11    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud ja lükanud mängijatele kaardid.
2.2.9.12    „Pimedaid käsi“ mängija vaadata ei tohi. Mängija kaardid avab diiler mängu lõpus.
2.2.9.13    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.9.14    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.9.15    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.9.16    Seejärel on mängijal võimalus, kas panustada PLAY boksi 3 või 4 kordne ANTE panus või check’ida, s.t näha tasuta flop’i (kolme järgmist ühist kaarti laual).
2.2.9.17    Kui kõik mängijad on oma otsuse teinud, avab diiler flop’i.
2.2.9.18    Peale kaartide asetamist lauale PLAY panuse alla on mängijatel kaartide puudutamine keelatud. Mängu ajal on keelatud ka panuseid puudutada.
2.2.9.19    Peale flop’i avamist peab mängija otsustama, kas panustada PLAY boksi 2 kordne ANTE panus või check’ida, s.t näha tasuta kahte viimast avatud kaarti.
2.2.9.20    Kui kõik mängijad on oma otsuse teinud, avab diiler viimased 2 ühist kaarti.
2.2.9.21    Seejärel peab mängija kas panustama ANTE-ga samaväärse panuse boksi PLAY või loobuma.
2.2.9.22    Juhul kui mängija otsustab loobuda, peab ta lükkama oma kaardid diileri poole või selgelt märku andma oma soovist mitte mängu jätkata.
2.2.9.23    Kui kõik mängijad on oma otsuse teinud, avab diiler oma 2 kaarti ja toob välja kombinatsiooni.
2.2.9.24    Nii diileri kui ka mängija kombinatsioon moodustatakse kahest algselt jagatud kaardist ja viiest ühisest kaardist laua keskel. Pokkeri kombinatsioon moodustatakse viiest tugevaimast kaardist seitsme kaardi hulgast. Juhul kui kaardid on sama väärtusega, kuulutatakse välja viik ja ülejäänud kahte kaarti arvesse ei võeta.
2.2.9.25    Diileri mäng algab kahtede paarist (kaks kahte).
2.2.9.26    Mängijate kaardid avab diiler kordamööda, suunaga paremalt vasakule.
2.2.9.27    Kui mängija kaardid on avatud, toob diiler esile mängija ühe või mõlemad kaardid, mis moodustavad mängija pokkeri kombinatsiooni.
2.2.9.28    Kui diileri kombinatsioon on kõrgem kui mängija oma, kaotab mängija ANTE, PLAY ja BLIND panused.
2.2.9.29    Kui diileri kombinatsioon on väiksem kui mängija oma, maksab diiler PLAY ja ANTE panused 1:1 ja BLIND panuse vastavalt väljamaksete tabelile (kui mängija kombinatsioon on väiksem kui Rida, jääb BLIND panus puutumata).
2.2.9.30    Kui diileril ei ole mängu (vähemalt kahtede paari): ANTE jääb puutumata, ülejäänud panused makstakse välja vastavalt mängija kombinatsioonile ja väljamaksete tabelile.
2.2.9.31    Kui diileril ja ka mängijal ei ole mängu, siis võrreldakse 7-st kaardist diileri 5-t kõrgemat kaarti mängija 5-e kõrgema kaardiga.
2.2.9.31.1    Kui diileri kõrgem kaart on suurem kui mängijal – PLAY ja BLIND kaotavad, ANTE jääb puutumata (antakse mängijale tagasi).
2.2.9.31.2    Kui diileri kõrgeim kaart on väiksem kui mängijal – PLAY makstakse 1:1, BLIND ja ANTE jäävad puutumata.
2.2.9.31.3    Kui diileril ja mängijal on võrdne mäng (kõik 5 kaarti on võrdsed), kuulutatakse välja viik ja kõik panused jäävad puutumata.
2.2.9.32    BLIND panus:
    Kui mängijal on väiksem mäng kui Rida ja ta on teinud BLIND panuse, diileril on mäng ja mängija võidab diilerit (N: diileril 1 paar, mängijal 2 paari), sellisel juhul jääb BLIND panus puutumata.
    Kui mängijal on mäng alates Reast, diileril aga kõrgem mäng, sellisel juhul BLIND panus kaotab.

2.2.9.33    TRIPS panus on sõltumatu panus, mis ei sõltu diileri mängust. Võitev kombinatsioon võib sisaldada mängija ühte või mõlemat kaarti pluss ühiseid kaarte või võib põhineda ainult ühistel kaartidel. Kui mängijal on tehtud TRIPS panus ja kombinatsioon on Kolmik või kõrgem, mängija võidab. Kui mängija kombinatsioon on madalam kui Kolmik, kaotab ta TRIPS panuse.
2.2.9.34    Väljamaksete suurused on ära toodud laual oleval tabelil.
2.2.9.35    Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.9.36    Rida ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast-ässani. Üleminekurida (näiteks: Q, K, A, 2, 3) ei arvestata reaks.
2.2.9.37    Väljamakseid (k.a boonuse väljamaksed) sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.9.38    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.9.39    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast enne kui diiler on asetanud endale kaardid, käsi tühistatakse. Vastavalt pit bossi või floormänedžeril otsusele minnakse üle käsitsi segamisele.

2.2.10    Casino Texas Hold’Em mängureeglid

2.2.10.1    Mängus on üks pakk (52 tk.) kaarte.
2.2.10.2    Enne kaartide jagamist on kohustus kaardipaki järjestust muuta kaardipaki poolitamise teel spetsiaalse lõikekaardi abil. Lõigata tuleb vähemalt 5 kaarti pealt- või altpoolt kaardipakki. Mängija keeldumise korral teeb seda diiler või inspektor.
2.2.10.3    Mehaanilise kaardisegajaga lauas kaardipaki lõikamist ei toimu.
2.2.10.4    Mängijatel on õigus omavahel suhelda eesti, vene, soome või inglise keeles, teistes keeltes suhtlemine on keelatud. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil (vajadusel floormänedžeril) õigus mäng katkestada ja kliente mitte teenindada.
2.2.10.5    Mängijatel on keelatud mängida püsti seistes, päikeseprillides ning kandes nokamütsi.
2.2.10.6    Mängija võib mängida 1-6 mänguväljal (edaspidi boksil). Enam kui ühel boksil mängides võib olla üks „lahtine käsi” (mängija võib selle boksi kaarte vaadata), kõik teised peavad olema „pimedad käed“ (mängija kaarte vaadata ei saa). 
2.2.10.7    Kahel või enamal boksil  mängides peavad boksid asetsema kõrvuti.
2.2.10.8    Mängu alustamiseks peavad mängijad asetama panuse ANTE boksi ning soovi korral on võimalik asetada boonuspanus.
2.2.10.9    „Pimedate käte“ puhul tuleb teha nii algpanus ANTE kui ka tagapanus (edaspidi BET), BET on alati kahekordne ANTE.
2.2.10.10    Ühel boksil on lubatud ainult ühe mängija panus.
2.2.10.11    Diiler jagab kõikidele mängivatele boksidele ja ka endale 2 kaarti. Kõik kaardid jagatakse kinniselt ehk esikülg laua poole.
2.2.10.12    „Lahtise käe“ kaarte tohib mängija vaadata alles siis, kui diiler on kõik kaardid jaganud ja lükanud mängijatele kaardid.
2.2.10.13    „Pimedaid käsi“ mängija vaadata ei tohi. Mängija kaardid avab diiler mängu lõpus.
2.2.10.14    Kaarte tohib vaadata vaid laua kohal.
2.2.10.15    Mängijatel on keelatud üksteisele kaarte näidata, teiste mängijate kaarte vaadata ning omavahel kaarte vahetada. Samuti ei tohi muul moel teistele mängijatele märku anda oma kaartidest. Sellest mittekinnipidamise korral on pit bossil või floormänedžeril õigus mäng katkestada ja piirata mängija panuste tegemist üheks ööpäevaks.
2.2.10.16    Kaartidega lauast eemaldumine on keelatud.
2.2.10.17    Seejärel jagatakse lauale kolm ühist kaarti „näoga” ülespoole. Neid kaarte kasutatakse nii diileri kui ka mängija pokkeri kombinatsioonide moodustamiseks.
2.2.10.18    Peale kaartide jagamist on mängijal võimalus otsustada kas jätkata mängu või loobuda mängust. Jätkamise korral tuleb kaardid asetada boksi BET ja kaartide peale ka BET panus, mis on alati kahekordne ANTE. Kui mängija otsustab mängu mitte jätkata, kaotab ta algpanuse (ANTE).
2.2.10.19    Kui kõik mängijad on otsustanud kas nad mängivad edasi või mitte, kontrollib diiler boonusega mängivate klientide kaardid, k.a boonusega mängivad pimedad boksid. Seejärel maksab diiler välja boonusvõidud juhul kui on tehtud panus boonusboksi ja mängijal on boonus kombinatsioon, mis koosneb kahest kätte jagatud kaardist ja kolmest ühisest kaardist. Boonusmänguks peab kombinatsiooni moodustumiseks mängijal käest mängima mõlemad kaardid (kolmiku puhul vähemalt 1 kaart käest). 
2.2.10.20    Boonuse väljamaksed:
Kolmik        10:1
Rida        15:1
Mast        25:1
Maja        75:1
Nelik        250:1
Mastirida    500:1
Royal        1000:1

2.2.10.21    Võitnud boonuspanus jääb lauale (ei kaota), v.a jackpot süsteemi puhul, kus ka võitnud boonuspanus kukub laua sisse vastavasse kasti.
2.2.10.22    Kui kõik boonuspanused on väljamakstud avab diiler viimased 2 ühist kaarti.
2.2.10.23    Seejärel avab diiler oma 2 kaarti ja toob välja kombinatsiooni.
2.2.10.24    Nii diileri kui ka mängija kombinatsioon moodustatakse kahest algselt jagatud kaardist ja viiest ühisest kaardist laua keskel. Pokkeri kombinatsioon moodustatakse viiest tugevaimast kaardist seitsme kaardi hulgast. Juhul kui kaardid on sama väärtusega, kuulutatakse välja viik ja ülejäänud kahte kaarti arvesse ei võeta.
2.2.10.25    Diileri väikseim mäng on nelja paar.
2.2.10.26    Mängijate kaardid avab diiler kordamööda, suunaga paremalt vasakule.
2.2.10.27    Kui diileri kombinatsioon on tugevam kui mängija oma, siis mängija kaotab nii ANTE kui ka BET panuse.
2.2.10.28    Kui diileri kombinatsioon on madalam kui mängijal, siis BET panus makstakse alati 1:1-le ja ANTE vastavalt väljamaksete tabelile. Kõigepealt makstakse välja BET panus ja siis ANTE.
2.2.10.29    Kui diileri kombinatsioon on madalam kui nelja paar, siis diileril mängu ei ole ja sellisel juhul makstakse välja ainult ANTE panus vastavalt väljamaksete tabelile. 
2.2.10.30    Sõltumata sellest, kas diileril mäng on või ei ole, makstakse ANTE panus alati välja vastavalt väljamaksete tabelile, välja arvatud juhul kui diileri mäng on tugevam kui mängija oma.
2.2.10.31    VÄLJAMAKSETE TABEL    
Rida või väiksem    1:1
Mast            2:1
Maja            3:1
Nelik            10:1
Mastirida        20:1
Suur Mastirida        50:1

2.2.10.32    Kaardimastidel tugevuse järjestust ei ole.
2.2.10.33    Rida ehk kombinatsioon järjestikustest kaartidest saab olla ainult vahemikus ässast-ässani. Üleminekurida (näiteks: Q, K, A, 2, 3) ei arvestata reaks. 
2.2.10.34    Väljamakseid (k.a boonuse väljamaksed) sooritatakse diileri poolt vaadatuna paremalt vasakule.
2.2.10.35    Juhul kui diiler jagab vale arvu kaarte või mõne kaardi lahtiselt, segatakse kõik kaardid uuesti, panused jäävad puutumata.
2.2.10.36    Juhul kui mehaaniline kaardisegaja lakkab töötamast enne kui diiler on asetanud endale kaardid, käsi tühistatakse. Vastavalt pit bossi või floormänedžeri otsusele minnakse üle käsitsi segamisele. 

2.3    Jackpotid mängulaudadel

2.3.1    Lisaks tavapärastele mänguvõitudele on OEG mängulaudadel mängides võimalik võita mitmeid erinevaid jackpote. Mängulaual on märgitud, millises jackpot süsteemis mängija antud mängulaual mängides saab osaleda.
2.3.2    Diileri vastu mängitavates kasiinomängudes peab mängija jackpot süsteemis osalemiseks tegema spetsiaalse panuse (edaspidi JP panus).
2.3.3    Jackpot võidu suurus on näha kasiinos oleval spetsiaalsel tabelil või elektroonilisel tablool ja see kasvab mängijate poolt tehtud jackpoti panuste arvelt. Võidusumma selgitatakse vastavalt laual näha olevatele jackpoti võidukombinatsioonide tabelile ja tehtud panusele.
2.3.4    Jackpot-süsteemi funktsionaalse- või mehaanilise häire tagajärjel jackpoti tabloole ilmuv informatsioon ei ole jackpoti võit ja väljamaksmisele ei kuulu
2.3.5    Juhul kui tehnilise rikke tõttu ei tööta Jackpot-süsteem või JP panuse vastuvõtja, Jackpotis osalemine ei ole võimalik.
2.3.6    Võidu väljamakse otsus tehakse peale eeltoodud asjaolude välistamist jackpot süsteemi kontrollimisel tehnilist hooldust teostava personali poolt.
 

3    Klubipokker

3.1    Klubipokkeri üldreeglid

3.1.1    Üldised mõisted

3.1.1.1    Mängu parimad huvid ja õiglus on otsuste tegemisel esmatähtsad. Ebatavalised asjaolud tingivad aeg-ajalt, et õigluse huvides tehtavad mõistlikud otsused on tehniliste reeglite asemel esmatähtsad. Floormänedžeri (poker supervisori) otsused on lõplikud.
3.1.1.2    Mängija vastutus – Mängijad peavad kontrollima registreerimisandmeid ja istekoha määramist, kinnitama, et neile on jagatud korrektne arv kaarte enne kui oluline tegevus (SA) toimub, kaitsma oma käsi (kaarte), andma oma kavatsused selgelt ja arusaadavalt teada, jälgima laua tegevust, tegutsema kordamööda kasutades õiget terminoloogiat ja žeste, kaitsma oma tegutsemisõigust, hoidma kaardid nähtaval ja žetoonid korrektselt stäkis, jääma lauda käe ajal, showdowni ajal panema kõik oma kaardid korralikult lauale, viga nähes sellest rääkima; mängima õigeaegselt, kutsuma „Aja” („Call for a clock“ või „Time“), kui see on põhjendatud, liikuma viivitamatult uude lauda edasi, järgima reeglit iga mängija mängib ainult ise oma kätt , tundma ja järgima reegleid, harrastama korralikku etiketti, andma majale teada kui nad näevad või kogevad diskrimineerivat või solvavat kohtlemist ja aitama üldiselt kaasa korrapärasele üritusele, kus kliendid tunnevad ennast teretulnutena.
3.1.1.3    Ametlik terminoloogia ja žestid - Ametlikud panustamistingimused on lihtsad, eksimatud, aegumatud selgitused nt: panustamine „bet“, panuse tõstmine „raise“, tasa panuse tegemine eelmise mängija panusega „call“, kaartidest loobumine „fold“, mängija annab panustamisõiguse edasi järgmisele mängijale „check“, mängija paneb mängu kõik žetoonid mis tal laual on „all-in“, miinimum panus tõstetakse suureks/täis panuseks „complete“ ja panustest kogunenud pank laual „pot“(ainult pot-limit-mängudes.. Nendele terminitele võivad vastata ka eestikeelsed terminid. Samuti peavad mängijad tegema žeste ettevaatlikult. Nt lauale koputamine on „check“. See on mängija vastutus, et oma kavatsused selgelt väljendada - mittestandardsete terminite või žestide kasutamine on mängija omal riskil ja võib põhjustada muu otsuse kui see, mida mängija kavatses. Vt ka reegleid 3.1.1.2 ja 3.1.8.3.
3.1.1.4    Mängija identiteet - Riietus või lisariietus ei tohi pidevalt varjata mängija identiteeti ega olla mängust tähelepanu kõrvale juhtiv. Maja standardid kehtivad kasiinojuhi ja/või floormänedžeri otsusel.
3.1.1.5    Elektroonilised seadmed ja suhtlemine - Mängijad ei tohi lauas telefoniga rääkida. Telefonihelin, muusika, pildid, video jne peavad olema hääletud ja teisi mitte häirivad. Panustamisrakendusi „äppe“ ja graafikuid ei tohi mängijad, kes osalevad käes, kasutada. Need ja muud seadmed, vahendid, fotograafia, videograafia ja suhtlus ei tohi segada, mängu edasi lükata ega tekitada konkurentsieelist – kõigi nende kohta kehtivad sisekorra- ja mängureeglid. Selle peatüki vastu eksijatele võivad kohalduda karistused vt ptk 3.1.10.5
3.1.1.6    Ametlik keel - lauas teatatakse selgelt vastuvõetava(d) keele(d).

3.1.2    Istumiskohad , laudade lahkulöömine ja tasakaalustamine

3.1.2.1    Juhuslik istekoht - Turniiri- ja satelliitturniiride kohad määratakse juhuslikult. Mängija, kes alustab valel kohal õige žetoonikogusega, liigub õigele kohale koos oma kõikide žetoonidega.
3.1.2.2    Waiting listi (ootenimekirja) mängijad, hiline registreerumine ja re-entry (uuesti sisenemine)
    Ootenimekirja, hilise registreerimise ja re-entry mängijatele antakse täis-stack ehk algstack. Neile loositakse koht ja laud juhuslikult ning sama protsessiga nagu uutele mängijatele ning neile jagatakse kaardid, välja arvatud siis, kui nad on small blindi ja buttoni vahel.
    Re-entry turniiril kui mängijal lubatakse žetoonidest loobuda ja osta uus stack, eemaldatakse loobutud žetoonid mängust.
3.1.2.3    Erivajadusega mängijad - Võimalusel tehakse erivajadustega mängijatele eraldi kokkulepped.
3.1.2.4    Uued mängijad ja mängijad laudade lahkulöömisest – Uued lisanduvad mängijad ja mängijad lahku löödud laudadest määratakse uutesse laudadesse ja uued kohad kahe etapilise juhusliku protsessiga. Nad võivad saada ükskõik milline istekoht, k.a small blind e SB (mängu alustamiseks mängijate poolt lauale asetatud kohustuslik panus (võib olla pool BB-ist või BB-ga võrdne)), big blind e BB (mängu alustamiseks mängijate poolt lauale asetatud kohustuslik panus) või button (diilerinupp, mis tõstetakse iga mänguga päripäeva edasi järgmise mängija ette. Tähistab panuste järjekorda) ja neile saab jagada järgmises käes kaardid, välja arvatud juhul, kui uus istekoht on SB ja buttoni vahel. Lahku löödud lauast mängijatele antakse uued lauad ja kohad kahe astmelise juhusliku protsessiga.

3.1.2.5    Laudade tasakaalustamine ja mängu peatamine
    Flopi- ja segamängude tasakaalustamiseks liigub järgmine BB mängija halvimale positsioonile, k.a üksik big blind, kui see on saadaval, isegi kui see tähendab, et koht on kaks korda järjest BB. Halvim positsioon pole kunagi SB. Ainult stud-mängude mängijad liiguvad positsiooni järgi (viimasele vabale kohale, mis on avatud lauas).
    Segamängudes (nt HORSE), kui mäng muutub hold'em-ist studiks, liigub pärast viimast hold'emi kätt button asendisse, mis oleks siis, kui järgmine käsi oleks hold'em ja on seal „külmutatud“ studi ajal. Laudade tasakaalustamisel Studis liigutatakse seda mängijat, kes oleks olnud BB, kui selle käega oleks mängitud hold’emi. Kui mäng muutub hold’emiks, siis button algab kohast, kus see oli „külmutatud“ stud mängude ajal.
    Laud, kust mängija ära liigutatakse, määratakse kindlaksmääratud protseduuriga.
•    Full-table (täislaud - tavaliselt 9 või 10 mängijaga lauad) mäng peatub lauas, kus on 3 või enam mängijat vähem (elimineerimise läbi) kui lauas, kus on kõige rohkem mängijaid. Teistes mänguformaatides määratakse mängu peatumine Turniiri direktorite (edaspidi TD. Turniiri direktorid on festivalidel. Väiksemates kasiinodes täidab TD kohustust turniiridel diiler või pitboss Ülikooli) ja Park Casinos pokker supervisor) äranägemise järgi (nt 6-max mängud). TD-d võivad loobuda mängu peatamisest ja see loobumine ei ole misdeal (kaartide valesti jagamine). Mängu edenedes peavad TD äranägemisel lauad olla rohkem tasakaalus.

3.1.3    Pangad / Showdown (kaartide avamine)

3.1.3.1    Selgitused. 
    Kaardid määravad Showdownil – Kaardid määravad võitja Showdown olukorras. Sõnalised käe väärtuse teavitused ei ole showdownil siduvad, kuid käe tahtlikku valesti ütlemist võib karistada. Diilerid peavad showdownil lugema ja teavitama käe väärtused. Iga mängija, olenemata sellest, kas ta osaleb käes,  peab ütlema, kui ta arvab, et käte lugemisel või panga arvutamisel ja võitja selgitamisel on tehtud viga.
3.1.3.2    Lauakaardid ja võitnud käe muckimine (kaartide liigutamine nn loobutud kaartide hulka)
    Õige kaartide avamine on  kõigi kaartide avamine võimaldades samaaegselt 
diileril ja mängijatel käsi selgelt lugeda. „Kõik kaardid” tähendab kahte kaarti mängija käes hold’emis, kõiki 4 kaarti  4-kaardi Omahas, kõiki seitset kaarti 7-kaardi stud-mängudes jne.
    Showdownil peavad mängijad kaitsma oma käsi, oodates kaartide lugemist (vt ka reegel 3.1.9.3). Mängijad, kes ei näita kõiki kaarte lõpuni ja muckivad siis, kui arvavad, et on võitnud, teevad seda omal vastutusel. Kui käsi pole 100% muckitud kaartide hulgast väljatõstetav ja tuvastatav ning TD otsustab, et käsi polnud selgelt loetud, pole mängijal mängupangale õigust. TD-de otsus, kas käsi oli piisavalt esitatud, on lõplik.
    Diilerid ei tohi muckida korralikult avatud kätt, mis oli ilmselgelt võitja.

3.1.3.3    Live-kaardid Showdownil – Kaartidest loobumine ilma neid avamata ei mucki neid automaatselt. Mängijad võivad oma meelt muuta ja avada oma kaardid juhul, kui need jäävad 100% tuvastatavaks ja kättesaadavaks. Kaardid muckib diiler, kui need liigutatakse loobutud kaartide hulka või muudetakse need muul viisil taastamatuks ja tuvastamatuks.
3.1.3.4    Showdown ja ebakorrapärane muckimine
    Kui mängija avab ühe kaardi, mis annaks käes võidu, peab diiler mängijat nõustama, et ta avaks kõik kaardid. Kui mängija keeldub, tuleks kutsuda floormänedžer (poker supervisor).
    Kui mängija panustab ja siis loobub kaartidest arvates, et on võitnud (unustades, et teine mängija on endiselt „käes“), peab diiler hoidma mängija loobutud kaarte ja kutsuma floormänedžeri (reegel 3.1.8.19 erand). Kui kaardid on loobutud ja neid pole võimalik taastada ja neid pole võimalik 100% -liselt tuvastada, on mängija väljas ja tal pole õigust tagasi saada „call-itud“ panuseid. Kui kaardid on muckitud ja mängija panustamist või tõstmist pole veel teise mängija poolt call-itud, tagastatakse „call-imata“ panus.

3.1.3.5    All-Ini jaoks kaartide avamine – Kõik kaardid avatakse viivitamatult, kui mängija on all-ini teinud ja kõigi teiste „käes“ olevate mängijate panustamistoimingud on lõpetatud. Ükski mängija, kes on kas all-inis või kes on call-inud all-ini, ei tohi oma käest ilma avamata loobuda. Kõik käed nii põhi- kui ka kõrvalpottides peavad olema laual avatud ja aktiivsed.
3.1.3.6    Kaartide avamine ilma all-inita ja showdown järjekord
    Ilma all-inita showdown olukorras, peab esimesena oma kaardid avama mängija, kes oli viimasel panustamisvoorul(river) agressor.  Kui riveri panustamist ei toimunud, peab mängija, kes oleks pidanud viimases panustamisvoorus esimesena käima, esimesena kaardid avama (s.t flop mängudes buttonist esimene koht vasakult, studis kõrgeim käsi, razzil madalaim käsi  jne).
     Kui mitte-all-in käes on kõik teised mängijad oma kaartidest loobunud, võidab poti mängija, kellel on kaardid viimasena käes. Antud juhul ei pea mängija poti võitmiseks oma kaarte näitama .

3.1.3.7    Käe näitamise palumine
    Mängijad, kellel pole enam kaarte käes või kes on suletud kaartidest loobunud, ilma et nad oleksid oma kaarte avanud, kaotavad kõik õigused ja privileegid paluda käte näitamist.
    Kui tehti river panus, on igal callijal õigus nõuda viimase agressori kaartide avamist („käsi, mille nägemise eest ta maksis”) tingimusel, et callija avab oma kaardid või hoiab neid. TD reguleerib kõiki muid palveid, näiteks teise callija käe nägemist kui riveril panust ei olnud.

3.1.3.8    Showdownil lauas mängimine – Laual potist osa saamiseks peavad mängijad avama kõik oma kaardid (vt reegel 3.1.3.2).
3.1.3.9    Paaritu žetooni võitmine (kui pank läheb kahe mängija vahel jagamisele ning žetoonid ei jagu nende vahel. Nt - pank on 500, minimaalne žetooni väärtus on 100 - üks mängija saab 300 ja teine 200, sest me ei saa jagada nende vahel võrdselt) – Esiteks jagatakse võimalusel paaritud žetoonid väikseimaks nimiväärtuseks. Kui paaritut žetooni pole võimalik väiksemaks vahetada läheb see: 
    2 või enama kõrge või madala käega lauamängud: paaritu žetoon läheb buttonist vasakule esimesele kohale.
    Stud, razz ja kui 2 või enam kõrget või madalat kätt stud hi/lo-d: paaritu žetoon läheb mängija 5-kaardilise võidukäe korral masti järgi kõrgele kaardile.
    Hi/Lo split: kõrgele kombinatsioonile.
3.1.3.10    Kõrval pank ehk side-pot – iga side-pot jagatakse eraldi.
3.1.3.11    Vaieldavad käed ja pangad – avatud käte lugemist võib vaidlustada kuni järgmise käe alguseni (vt reegel 3.1.4.1). Arvestusvigu panga arvutamisel ja jagamisel võib vaidlustada seni, kuni järgmisel käel toimuvad olulised toimingud. Kui käsi lõppeb pausi ajal lõppeb vaidlustamisõigus 1 minut pärast panga jagamist.

3.1.4    Üldised protseduurid

3.1.4.1    Uued käed ja uued limiidid – Uus tase algab pärast kella nulli jõudmist teadvustamisega. Uus tase kehtib järgmisele käele. Käed algavad esimesest segamisest, automaatse kaartide segaja nupu vajutamine või diileri vahetusest. Kui käsi algab ekslikult eelmiselt tasemelt, jätkub käsi varasemal tasemel (reegel 3.1.7.2).
3.1.4.2    „Chip race“ (Madalama väärtusega žetoonide mängust välja võtmine); „Scheduled Color Ups“ (Madalama väärtusega žetoonide mängust välja võtmine hoides stäki koguväärtuse sama)
    „Chip race“, „Scheduled Color Ups“ alustatakse esimesest istekohast.. Mängijad ei saa mängust välja kukkuda chip race’i ajal: mängija, kes kaotab oma võistluse viimased žetoonid, saab ühe madalaima nimiväärtusega žetooni, mis on veel mängus.
    Mängijatel peavad olema žetoonid täielikult nähtavad ja neil võimaldatakse chip race-i pealt näha.
    Kui mängijal on pärast chip race-i endiselt eemaldatud nimiväärtusega žetoonid, vahetatakse need praeguse nimiväärtuse vastu ainult võrdse väärtusega. Eemaldatud nimiväärtusega žetoonid, mis ei ole täielikult kokku vähemalt kõige väiksema nimiväärtusega žetooni, eemaldatakse ilma hüvitiseta.

3.1.4.3     Kaartide ja žetoonide hoidmine nähtaval, loendataval ja haldataval kujul. Vaba valikuga „Chip-ups“ (Väiksemate žetoonide vahetus suuremate žetoonide vastu hoides stacki koguväärtuse sama)
    Mängijatel, diileritel ja floormänedžeril on õigus mõistlikult hinnata žetoonide arvu; seega peavad žetoonid olema loendavates stackides. Soovitatavalt selged vertikaalsed stackid, milles on 20 sama nimiväärtusega žetooni. Kõrgema nimiväärtusega žetoonid peavad olema kogu aeg nähtavad ja tuvastatavad. Kui floormänedžer (poker supervisor) või diiler ei saa  stacki vaadates selle väärtust kiiresti hinnata, ei saa seda tõenäoliselt teha ka mängijad.
    TD-d kontrollivad žetoonide arvu ja nimiväärtust mängus ning võivad oma äranägemisel igal ajal teha chip upi mängijatele. Vaba valikuga chip-up tuleb välja kuulutada.
    Käes osalevad mängijad peavad hoidma oma kaarte nähtaval nii, et diiler ja teised mängijad näevad selgelt kaartide olemasolu.

3.1.4.4    Kaardipaki vahetus – Kaardipaki vahetused toimuvad diileri vahetamisel, taseme muutumisel või vastavalt tavapärastele reeglitele. Mängijad ei tohi kaardipaki vahetusi küsida.
3.1.4.5    Re-buyd – Mängijad ei tohi kätt vahele jätta. Mängijad, kes teatavad kavatsusest teha re-buy peavad sooritama selle enne, kui uus jaotus mängitakse.
3.1.4.6    Rabbit Hunting (mitteavatud kaartide avamine, mis oleks tulnud pakist pärast seda kui käsi on lõppenud) - Rabbit hunting ei ole lubatud.
3.1.4.7    Time(aja palumine/kutsumine) – Mängijad peavad tegutsema õigeaegselt, et säilitada mõistlik mängutempo. Kui TD hinnangul on mõistlik aeg möödas, võib ta mängijale kutsuda aja või heaks kiita teiste mängijate kutsutud aja. Mängijad peavad olema oma kohtadel selleks, et aega kutsutud (reegel 3.1.5.1). Mängija, kellele kutsuti „time“, on tegutsemiseks aega kuni 25 sekundit pluss 5 sekundiline tagasiloendus. . Kui mängija on valiku ees, kas panustada või call-ida ja aeg saab läbi, on otsuseks fold; kui panust pole, siis loetakse tegevuseks „check“. Mängukord läheb järgmisele mängijale. TD-d võivad kohandada (muuta) lubatud aega ja teha muid tegevusi mängus ning peatada viivitused. Vt ka reegleid 3.1.1.2 ja 3.1.10.4.

3.1.5    Mängija on oma kohal / võimalus käes osaleda

3.1.5.1    Oma kohal olemine ja „Live“ käed – „Live“ käeks peavad mängijad olema oma kohtadel selleks ajaks kui viimane kaart on selleks käeks jagatud. Mängijad, kes pole siis oma kohtadel, ei tohi vaadata oma kaarte, ning need muckitakse kohe. Nende tehtud panused ja anted lähevad pankaning kui puuduvale mängijale on jagatud stud mängudes kaardid kohustusega maksta bring-in, siis peab selle tegema. “Oma kohal” tähendab, et tool on käeulatuses. Reegli eesmärk ei ole julgustada mängijaid käe ajal istekohtadest eemal olema.
3.1.5.2    Laua juures, kui tegevus on ootel - Mängijad, kellel on live käed (kaasa arvatud mängijad, kes on all-in või muul juhul lõpetanud panustamise), peavad jääma laua juurde kõigiks panustamisvoorudeks ja showdowniks. Lauast lahkumine on vastuolus käe kaitsmisega ja tegevuse jälgimisega ning selle eest võib karistada.

3.1.6    Button / blindid

3.1.6.1    Dead button - turniirimängus kasutatakse dead buttonit. 
    Kui mängust kukub välja mängija, kes oli SB, liigub button järgmise käe ajal temast tühjaks jäänud kohale.
    Kui välja kukkunud mängija oli BB, on järgmise käe ajal eelmise käe UTG nüüd BB ning SB pole. Ülejärgmisel käel on button tühjaks jäänud istekohal ja blindid buttonile järgnevatel mängijatel.

3.1.6.2    Blindide vältimine – Panustamisest kõrvale hiilivad mängijad karistatakse.
3.1.6.3    Button Heads-upis - Buttoni omanikul on SB, talle jagatakse viimane kaart, ta tegutseb enne flopi esimesena ja viimasena kõigis teistes panustamisringides. Heads-up mängu alustades võib buttonit liigutada nii et ühelgi mängijal ei ole BB kaks korda järjest.

3.1.7    Jagamisreeglid ja rikutud (vigased/määrdunud) kaardipakid

3.1.7.1    Misdealid (valesti kaartide jagamine) ja rikutud (vigased/määrdunud) kaardipakid
    Misdealide hulka kuuluvad, kuid ei piirdu ainult:
1) 2 või enam kaarti jagatakse tagurpidi (avatult);
2) esimene kaart jagatakse valele kohale;
3) kaardid jagatakse kohale, mis ei saa olla käes;
4) kaarte ei jagata kohale, kes peaks neid saama;
5) vale arv kaarte jagatakse ükskõik millisele mängijale (v.a reegel 3.1.7.3);
6) Enne SA-d (olulist tegevust) leitakse mängutüübile sobimatu ebastandartne kaart (nt jokker, 2-3-4-5 36-kaardises pakis);
7) Flopi mängudes, kui üks kahest esimesest välja jagatud kaardist või mõned muud kaks kaarti on diileri vea tõttu avatud. Viigiks (nt lowball) kehtivad tavapärased reeglid.
    Mängijatele võidakse buttonil jagada 2 järjestikust kaarti (vt ka reeglit 3.1.7.3).
    Misdealide korral tehtud kordusjaotus on täpne eelmise jaotuse kordus: button ei liigu, uusi mängijaid ei lisandu lauda ja limiidid jäävad samaks. Esialgseks jagamise taastamiseks jagatakse kaardid karistatud mängijatele või mitte oma kohtadel olevatele mängijatele (reegel 3.1.5.1), seejärel muckitakse nende käed. Misdeal ja kordusjaotus loetakse karistusega mängija jaoks üheks, mitte kaheks käeks.
•    Kui käes on toimumas action, ei saa misdeali välja kuulutada; käsi peab edasi minema (vt reegel 3.1.7.2), kui just kaardipakki ei ole rikutud. Ebastandardseid kaarte leitud pärast actionit loetakse paberitükikesteks (v.a rikutud kaardipakid).
    Rikutud kaardipakid. Kui leitakse 2 või enam kaarti samast mastist ja nominaalist loetakse kaardipakk rikutuks. Teisi rikutud kaardipaki rikkumisi määratletakse tavapärastes mängureeglites ja ettevõtte eeskirjadega. Kui rikutud kaardipakk avastatakse sõltumata SA-st (SA e significan action e action - tegevusest), mäng peatub ja kõik panused tagastatakse. Kui käsi on lõpule jõudnud, lõppeb ka õigus rikutud kaardipakil põhinevateks vaidluseks reeglile 3.1.3.11.

3.1.7.2    Oluline tegevus või tegevus või action (SA) - konkreetne mängu puudutav tegevus, kas suusõnaline mängu puudutav otsus, füüsiline žest, loobumine, panustamine, call või raise) - Oluline tegevus (action) on kas,

    iga kord, kui on toimunud kaks tegevust, millest tulemusena liiguvad žetoonid poti (st ükskõik millised 2 toimingut, v.a 2 checki või 2 foldi) või;
    mistahes kombinatsioon kolmest toimingust (check, bet, raise, call, fold). Tehtud pimepanused ei lähe olulise tegevuse arvesse. Vt reegleid 3.1.7.1 ja 3.1.8.14.

3.1.7.3    Buttonil mängijal on liiga vähe kaarte – Kui buttonil olevale mängijale on jagatud liiga vähe kaarte peab ta sellest kohe teatama. Buttonil puuduvad kaardid võidakse anda ka pärast olulist tegevust, kui see on mängus lubatud. Kui buttonil mängija mängib liiga väheste kaartidega käel (check või bet) on buttonil oleva mängija käsi surnud.
3.1.7.4    Kaartide põletamine pärast actioni (põletatud kaart, kaartide kõrvaldamine mängust ilma, et keegi neid kaarte näeks) - Põletuskaart peab kaitsma kaardipakki, mitte "säilitama kaartide järjekorda". Kui toimub action ja käsi tapetakse valede kaartide arvu tõttu, siis need muckitakse ja juhuslikkus kehtib edasise jagamise korral. Kaardipakki koheldakse tavalise kaardipakina ja iga järgneval jagamisel põletatakse kaardipakist üks ja ainult üks kaart.
3.1.7.5    4-kaardilised flopid ja enneaegsed kaardid

    4-kaardi flopid – Kui flopis on ekslikult 3 kaardi asemel neli – avatud või mitte, tuleb kutsuda supervisor. Diiler segab 4 kaarti pilt allpool läbi ning supervisor valib neljast kaardist ühe, mis jääb põletatavaks kaardiks enne turni. Kui ei toimunud 3 kaardi flopil põletamist, avatud või mitte, ükskõik, kas flopi esimene nähtav kaart (door card) on arvatavasti teada, kui ühtegi tegevust ei ole toimunud, 3 kaarti segatakse pilt allapoole ja valitakse ühe põletuskaardiks. Flopiks on teised 2 kaarti, lisaks kaadipakist järgnev kaart. Kui ükskõik, mis tegevus (isegi üks check) on toimunud, läheb mäng edasi esialgse 3 kaardiga. Ainult üks kaart põletatakse enne  turni

3.1.7.6    Enneaegselt jagatud kaartide protseduur

Enne vastavat “tänavat” põletatud kaart jääb oma kohale, enneaegselt avatud kaart/kaardid võtab diiler tagasi, teostab segamisprotseduuri (kaarte laualt tõstmata, loobutud/põletatud/vahetatud kaarte kaasamata) ning asetab koheselt vajaliku kaardi/kaardid lauale, eelnevalt kaarti põletamata. Edasi läheb mäng reeglite kohaselt. 
•    Käe ajal kaartide segamine. Selleks, et kaitsta mängu õiglust ja parimat huvi, peab  iga kord, kui kaardipakki on vaja segada käe mängimise ajal, tuleb kaardid segada pilt allapoole ja avamata. Näited on enneaegselt jagatud kaardid, korrapäratu kaardipakk, lisa jagamine või kaardipaki kaardid jne.

3.1.8    Mäng: Panused ja tõstmised

3.1.8.1    Panustamise meetodid: verbaalne ja mängužetoonidega
    Panused tehakse suuliselt ja/või žetoonidega. Kui mängija teeb mõlemat, määrab panuse see, kumb tehti esimesena. Samaaegselt on ülemuslikum selge ja mõistlik suuline ütlus, vastasel juhul mängivad žetoonid. Ebaselges olukorras või juhul, kui sõnalised ja žetoonidega panustamine on vastuolulised, määrab TD panuse asjaolude ja reegli 3.1.1.1 alusel. Vt ka reegel 3.1.8.18.
    Suulised ütlused võivad olla üldised („call“, „raise“), ainult konkreetne summa („üks tuhat“) või mõlemad („raise, üks tuhat“).
    Kõigi panustamisreeglitega on konkreetse summa ütlemine sama, mis vaikselt võrdse summa lükkamine lauale. Nt "kakssada" ütlemine on sama mis 200 žetooni vaikne lauale lükkamine.

3.1.8.2    Callimise meetodid - Tavapärased ja vastuvõetavad callimised on:
    „call“ ütlemine;
    callile võrdsete žetoonide lauale lükkamine;
    kommenteerimata ühe žetooni lauale lükkamine; 
•    callides mitme žetooni lauale lükkamine mitme žetooni reegli järgi (reegel 3.1.8.6). Lauale lükatud žetoon(id), mis on callimise jaoks suhteliselt väikesed (nt blindid 2000-4000. A. Panustab 50 000, B lükkab lauale 1000 žetooni) on ebastandardne, tungivalt mittesoovitatav, karistatav rikkumine, mille otsuse teeb TD.
3.1.8.3    Tõstmise meetodid - No-limit või pot-limit mängu korral tuleb tõsta 
    kogu summa ühe liigutusega välja lükates;
    kogu summa suuline ütlemine enne žetoonide välja lükkamist. See on mängijate vastutus, et väljendada oma kavatsusi selgelt.
3.1.8.4    Tõstmise kogused
    Tõstmine peab olema vähemalt võrdne praeguse panustamisvooru suurima eelneva täispanusega või tõstmisega. Mängija, kes lükkab lauale vähem kui minimaalne raise, kuid enam kui 50% tõstest, peab tegema siiski minimaalse raise. Kui see on vähem kui 50%, on see call, v.a kui esmalt öeldakse suuliselt raise või mängija on all-in (reegel 3.1.8.6). Summa ütlemine või sama koguse žetoonide lauale lükkamist käsitletakse samamoodi (reegel 3.1.8.1 §). Nt NLHE algpanus on 1000 suuliselt öeldult „Üks tuhat nelisada” või vaikides 1400 žetooni lauale lükkamine on mõlemad callid, kui tõstmist ei öeldud enne suuliselt.
    Ilma muu täpsustava informatsioonita, öeldes „Raise“ ja summa, siis see on kogu panus. Nt: A avab 2000-ga, B ütleb “Raise, kaheksa tuhat”. Kogu panus on 8000.

3.1.8.5    Suurema väärtusega žetoonidega panustamine - Kui ees on panus või kohustuslik panus, siis ühe suure žetooniga (sh viimase žetooniga) panustamine on call, kui ei öelda enne raise. Ühe suure žetooniga panustamisel peab raise ütlema enne, kui žetoon tabab lauda. Kui raise on öeldud, kuid summat pole öeldud, on panuseks žetooni maksimaalne väärtus. Kui ees pole varem panust, panustades vaikides ühe žetooni, on panuseks žetooni maksimaalne väärtus.

3.1.8.6    Mitme žetooniga panustamine
    Kui ees on panustamine, ja esmalt pole öeldud raise ega all-ini, on mitme žetooniga panus (sh viimase žetoonidega panus) call. See tähendab, et callimiseks on vajalikud kõik žetoonid. Isegi ainult ühe väikse žetooni eemaldamine jätab kogusumma väiksemaks kui callimiseks vajalik. Näide 1: Mängija A avab 400-ge: B tõstab 1100-ni (700-ne raise), C lükkab ühe 500 ja ühe 1000 žetooni. See on call, sest 500 žetooni eemaldamisel jääb vähem kui 1100 callimiseks. Näide 2: NLHE 25-50. Post-flop A avab 1050-ga ja B panustab oma viimaste žetoonidega (kaks 1000-st). B panus loetakse calliks, v.a juhul, kui esmalt öeldi raise või all-in.
    Kui callimiseks pole vaja kõiki žetoone. See tähendab, et ainult ühe väikse žetooni eemaldamine jätab järgi callimise summa või rohkem:
1) mängijal on žetoonid alles, reguleerib panust reegel 3.1.8.4 - 50% reegel;
2) mängija viimase žetooni(de) panus on all-in panus, olenemata sellest, kas see jõuab 50%-ni või mitte.

3.1.8.7    Eelmiste panuste žetoonid pole tõmmatud mängupanka
    Segaduste vältimiseks peavad mängijad, kellel on eelmise panuse žetoonid mängus ja neid pole veel panka tõmmatud, verbaalselt oma tegevusest märku andma enne uute žetoonide lisamist teistele.
    Kui ees on raise, siis eelmise panuse žetoonide ära tõmbamisega kohustub mängija callima või raise’ima. Mängija ei tohi eelnevaid žetoone tagasi võtta ja siis foldida.
    Kui uued žetoonid lisatakse vaikselt ja panus on maja jaoks ebaselge, kehtivad callimise ja tõstmise reeglid 3.1.8.2 – 3.1.8.6 järgmiselt:
1) Kui eelnevad žetoonid ei kata calli ja jäävad panka, kas üksi või täielikult tagasi tõmmatuna, on suureväärtusega žetoon call ja need mitme uue žetooni lisamisega kehtib 50% tõstmise reegel (reegel 3.1.8.4).
2) Kui eelnevad žetoonid tõmmatakse osaliselt tagasi või kui osad eelmised žetoonid katavad calli, on kombineeritud lõplik žetoonpanus raise, kui see läheb 50% reegli sisse (reegel 3.1.8.4 ja reegel 3.1.8.6), kui vähem, siis see on call.

3.1.8.8    Panuse uuesti avamine
    No-limit ja pot-limit mängus ei ava väiksemad kui täispanused või raise all-in panuseid (või kumulatiivsed mitmed lühikesed all-inid) mängijatele, kes on juba tegutsenud ja kellel pole võimalust panustada täispanust või raise’ida, kui action nendeni jõuab. Kui mitu väikese stäki all-in panust avavad panustamise uuesti, on minimaalne tõstmine alati viimane kehtiv täispanus või roundi raise (vt ka reegel 3.1.8.4).
    Limit-mängus on vähemalt 50% kogu panusest või raise on vajalik juba mänginud mängijate panustamise uuesti alustamiseks.

3.1.8.9    Lubatud raise’ide arv - No-limit ja pot-limit mängudel pole raise’ide arv piiratud. Limit-mängus on tõstete arv limiteeritud isegi heads-upis kuni mängu on jäänud alles 2 mängijat; mängus kehtivad tavapärased reeglid.
3.1.8.10    Aktsepteeritud tegevus - Pokker on mäng, mis nõuab tähelepanu ja pidevat jälgimist. Enne callimist on mängijal kohustus määrata vastase panuse õige summa, olenemata sellest, mida teised mängijad on välja öelnud. Kui callija taotleb žetoonide loendust ja saab diilerilt või mängijalt vale teabe, selle info põhjal, lükkab selle summa lauale või ütleb call, on callija nõustunud täieliku õige toiminguga ja tema suhtes kehtib õige panus või all-ini summa. Nagu kõikides olukordades, võib TD reeglit 3.1.1.1 tõlgendada oma äranägemise järgi.

3.1.8.11    Tegutsemine õiges järjekorras
    Mängijad peavad tegutsema õiges järjekorras verbaalselt ja / või žetoone panustades. Tegevus omakorda on siduv ja žetoonid peavad jäävad potti.
    Mängijad peavad enne tegutsemist ootama selgeid panussummasid. Nt: NLHE, A ütleb „raise" (kuid summat pole) ja B foldib kiiresti. B peaks ootama, kuni A raise summa on selge.

3.1.8.12    Siduvad deklaratsioonid/laused jamittetäielikud callid (callimine vähema žetoonidega, kui tegelikult vaja) õiges järjekorras
    Üldised verbaalsed deklaratsioonid/laused korra ajal (näiteks „call" või „raise") seovad mängija toimuva tegevusega.
    Mängija teeb mittetäieliku calli kui ütleb või lükkab välja calli summast väiksema summa, enne kui ütles „call“. Mittetäielik call on kohustuslik täielik call, kui see tehakse omakorda
1) mis tahes panuse heads-upis või
2) avapanuse korral igal tänaval (preflop, flop, turn, river) mitme mängijaga käes.

Muudes olukordades kehtib TD otsustusõigus. Avapanus on iga panustamisvooru esimene žetoonipanus (mitte check). Blindidega mängudes on BB   flop-eelne alustaja. All-in buttonid vähendavad mittetäieliku calli sagedust. See reegel reguleerib seda, millal mängijad peavad täieliku calli tegema ja millal TD-de otsusega kaotada kavandatud mittetäieliku calli ja foldida. Alapanustamiste ja alatõstete kohta vt reeglit 3.1.8.13.
    Kui esineb kaks või enam mittetäielikku calli järjestikku, liigub mäng tagasi esimesele mittetäielikule callijale, kes peab selle reegli kohaselt oma panust parandama. TD määrab asjaolude põhjal, kuidas ülejäänud panustajate käte suhtes käituda.

3.1.8.13    Vale panus, alapanustamine (underbets) ja alatõstmine (underraises)
    Limit ja no-limit mängudes panustades või tõstes vähem kui minimaalne seaduslik summa korrigeeritakse panust samal tänaval (riveril iga aeg enne showdowni algust). Nt: NLHE 100-200, flopijärgne A avab 600-ga ja B tõstab 1000-le (200-ne alatõste). C ja D callivad, E foldib, mille järel viga märgatakse. Suurendatakse kõigi panustajate panust kokku 1200-ni enne turni (neljas ühine kaart laual) jagamist. Pärast turni avamist jääb flopi-järgne viga parandamata. Alacallide või mittetäielikke callide kohta vaata reegel 3.1.8.12.
    Pot-limit mängus, kui mängija alapanustab poti ebatäpse loenduse alusel, siis kui poti summa on liiga kõrge (ebaseaduslik panus), siis parandatakse see kõigi mängijate jaoks praegusel tänaval (preflop, flop, turn, river); kui poti summa on liiga madal, korrigeeritakse seni, kuni pärast panustamist on toimunud märkimisväärne tegevus.

3.1.8.14    Tegevus väljaspool järjekorda (Action Out of Turn - OOT)
    Kõik mängu tegevused, mis toimuvad väljaspool järjekorda (check, call või raise), viiakse tagasi järjekorras õige mängija juurde. OOT tegevusele määratakse karistus ja on siduv, kui OOT-mängija tegevus ei muutu. Õige mängija tehtud check, call või foldimine ei muuda mängu tegevust. Kui tegevus muutub, ei ole OOT-toiming siduv; kõik panused või tõstmised tagastatakse OOT-mängijale, kellel on kõik võimalused: callida, raise’ida või foldida. OOT-fold on siduv. 
    OOT-i vahele jäetud mängijad peavad kaitsma oma õigust tegutseda. Kui vahele jäänud mängijal oli mõistlik aeg tegutseda ja ta ei räägi enne olulist tegevust (reegel 3.1.7.2), mis toimub pärast OOT mängijat, on OOT-tegevus siduv. Tegevus liigub tagasi vahele jäänud mängijale ja floormänedžer otsustab, kuidas peab käituma olusid arvestades, sealhulgas määrata käsi surnuks või piirata mängijat mitteagressiivse tegevusega.

3.1.8.15    Poti suurus ja pot-limit panused
    Mängijatel on õigus küsida panga (poti) suurust ainult pot-limit mängudes. Diilerid ei loe poti suurust limit ja no-limit mängudes.
    Pre-flop väike all-in blind ei mõjuta maksimaalse poti arvutamist. Flopijärgsed panused põhinevad panga tegelikul suurusel. 
    Öeldes „Panustan poti/panga“ ei ole kehtiv panus no-limit mängudes, kuid see seob mängija kehtiva panuse (vähemalt minimaalse panuse) tegemisega ja selle eest võib karistada. Mängijad, kellel seisab ees panustamine, peavad tegema kehtiva raise.
3.1.8.16    Kehtetud panustamisdeklaratsioonid/laused – Kui varem pole panustamisi tehtud ja mängija: 
    ütleb „call“, on see check;
    „raise“ korral peab mängija tegema vähemalt minimaalse panuse. 
    Mängija, kes teatab „check” panustama hakkamisel, võib callida või foldida, kuid ei tohi raise’da.

3.1.8.17    String-bet ja tõsted - Diilerid teavitavad string-bet ja -tõste olukordadest.
3.1.8.18    Mittestandardsed ja ebaselged panused - Mängijad kasutavad mitteametlikke panustamise termineid ja žeste omal vastutusel. Neid võib tõlgendada muul viisil kui see, mida mängija soovis. Samuti, kui öeldud panusel võib olla mitu tähendust, siis otsustatakse, kas suurim mõistlik summa on väiksem või võrdne poti (panga) suurusega enne panust. Nt: NLHE 200–400, mängupank* on kokku alla 5000, mängija ütleb: „Panustan viis“. Ilma lisa selgituseta on panuseks 500; kui panga on kokku 5000 või rohkem, on panus 5000.
*Mängupank on kõigi varasemate panuste kogusumma, kaasa arvatud veel panustamata mängija ees tehtud panused. Vaadake reegleid 3.1.1.2, 3.1.1.3, 3.1.8.1 ja 3.1.8.3.

3.1.8.19    Mittestandardsed foldimised - Igal ajal enne viimase panustamisvooru lõppu on foldimine enne, kui pole panustamist (nt check ees või esimesena tegutsemine pärast floppi) või foldimine väljaspool järjekorda, lubamatud foldimised, mille eest võib määrata karistuse. Vaata ka 3.1.3.4.
3.1.8.20    Tingimuslikud ja enneaegsed deklaratsioonid/laused
    Tingimuslikud avaldused tulevasest tegevustest on mittestandardsed ja tungivalt ebasoovitatavad. TD-de äranägemisel võivad need olla kas siduvad ja / või karistatavad. Näiteks „kui - siis” väljendid, nt „Kui panustad, siis ma tõstan.”
    Kui mängija A ütleb „bet” või „raise” ja B callib enne, kui on teada A täpne panuse summa, valib TD panuse vastavalt olukorrale, sealhulgas kohustades B-d ükskõik, mis suuruses võimaliku panust callima.

3.1.8.21    Vastase žetoonide arvestus - Mängijatel, diileritel ja floormänedžeril on õigus mõistlikule hinnangule vastaste žetoonidest (reegel 3.1.4.3). Mängija võib täpsemat loendamist taotleda ainult siis, kui seisab ees all-in panus ja tema on kord tegutseda. All-in mängija ei pea lugema; nõudmisel loeb diiler või floormänedžer. Kohaldatakse aktsepteeritud tegevust (reegel 3.1.8.10). Nähtavad ja loendatavad žetooni stäkid (reegel 3.1.4.3) muudavaks loendamise täpsust oluliselt paremaks.
3.1.8.22    Ülepanustamine oodates tagastust/vahetust - Panustamist ei tohiks kasutada lootes saada üleliigseid žetoone tagasi. Kavandatud panusest rohkem välja lükkamine võib kõiki lauas olijad segadusse ajada. Kõiki žetoone vaikselt välja lükates on oht, et neid loetakse panuseks. Nt: avapanus on 325, mängija A paneb vaikselt välja 525 (üks 500 ja üks 25), oodates 200 žetooni tagastust. See on mitme žetooniga panustamise reegli järgi tõste 650-le (reegel 3.1.8.6).
3.1.8.23    All-In žetoonidega, mis leiti hiljem - Kui A panustab all-ini ja pärast teise mängija calli leitakse peidetud žetoon, otsustab TD, kas taga olev žetoon on osa aktsepteeritud tegevusest (reegel 3.1.8.10). Kui see pole osa tegevusest, ei maksta A-le žetooni(de) eest võitu, kui ta võidab. Kui A kaotab, ei päästa žetoon(id) teda ja TD võib žetooni(d) anda panga võitjale.

3.1.9    Mäng: Muu

3.1.9.1    Žetoonid vaateväljast eemal ja liikumisel - Mängijad ei tohi žetoone hoida ega liigutada viisil, mis neid vaateväljast ära viib. Mängija, kes seda teeb,võib oma žetoonidest ilma jääda ning teda võidakse mängust diskvalifitseerida .  Pakume racke (žetoonide hoidmise alused) või kotte žetoonide transportimiseks, kui see on vajalik.
3.1.9.2    Kaotatud ja leitud žetoonid - Kaotatud ja leitud žetoonid, mille omandiõigust ei saa kindlaks määrata, võetakse mängust välja ja tagastatakse chiptraysse.
3.1.9.3    Kogemata tapetud / rikutud / paljastatud käed
    Mängijad peavad oma käsi alati kaitsma, ka showdownil, oodates käte lugemist. Kui diiler tapab käe ekslikult või kui TD hinnangul on käsi rikutud ja seda ei saa 100% -liselt tuvastada, mängija ei saa õigust ning tal ei ole õigust tagasimaksmisele makstud panustele. Kui mängija algatas panustamise või tõstmise ja teda ei ole veel callitud, tagastatakse callimata summa.
    Kui käsi on rikutud, kuid on tuvastatav, jääb see mängu vaatamata kõigile avatud kaartidele.
3.1.9.4    Surnud käed ja kaartidest loobumine Studis - Stud-pokkeris on mängija käsi surnud, kui mängija võtab kaardid kätte, mis on avatult laual, olles samal ajal silmitsi tegevusega. Õige foldimine on kõigi avatud kaartide ümberpööramine ja nende ettepoole lükkamine kinniselt.
3.1.9.5    3.1.9.5 Hand by hand (edaspidi H4H) protseduur - H4H protseduur on näiteks vajalik, kui turniiril on auhinnalisi kohti rohkem, kui kohti finaallauas. Vastavalt turniiritüübile võidakse H4H rakendada ka muus olukorras (mitme päevased turniirid, finaallaua moodustumine jne) Hand by hand algab TD/supervisori teadaandega. Kui enne H4H mängu algust kukub viimase käega välja mitu mängijat, kellest vähemalt 1 peaks saama rahalise auhinna, jaotatakse väljamakse kõigi samaaegselt väljakukkunud mängijate vahel. (Näiteks - rahalisi kohti on 50, TD teadaande ajal mängib 52 mängijat ja 3 kukuvad poolelioleva käe ajal turniirilt välja. Kõik 3 mängijat jagavad 50nda koha väljamakse võrdselt. 
    H4H standard on 2-minutiline käsi. See tähendab, et turniirikell pannakse pausile ning iga käe järel liigutab TD/supervisor kella 2 minutit edasi.  Kui järgmise turniirikella edasiliigutamisega muutub level, annab TD sellest teada enne järgmise käe algust. 
    All-in & call situatsioonis H4H ajal ei toimu kohest showdown olukorda ning diiler ei jaga edasiseid lauakaarte enne, kui teised H4H osalevad lauad on oma käe lõpetanud ja TD on kaartide avamiseks loa andnud.

3.1.10    Etikett ja karistused

3.1.10.1    Käest rääkimine. Üks mängija jaotuses - Mängijad peavad oma kätt kaitsma teiste mängijate eest kogu turniiri vältel . Seetõttu ei tohi mängijad, olgu käes või mitte,
1. arutada elusate või muckitud käte sisu;
2. anda nõu või kritiseerida mängu ükskõik, mis ajal;
3. lugeda kätt, mida pole lauale pandud.
Üks mängija jaotuses (mängija peab tegema kõik otsused ilma kõrvalise abita). Muu hulgas keelab see reegel käe näitamise või strateegia arutamise teise mängija, nõustaja või pealtvaatajaga.
3.1.10.2    Kaartide näitamine ja nõuetekohane/õige foldimine - Kaartide näitamine käe ajal, kaasa arvatud mängija, kui viimasena tegutses, võib põhjustada karistuse, kuid mitte surnud käe. Kui mängija avab ekslikult oma kaardid liiga vara, ei või ta olla antud käes enam agressor. See tähendab, tema valikud on check, call või fold. Mistahes muu karistus algab pärast käe lõppu. Foldides tuleb kaardid madalalt lauale lükata, mitte tahtlikult paljastada ega kõrgele visata (“helikopteriga”).Reegel 3.1.94.
3.1.10.3    Eetiline mäng - Pokker on individuaalne mäng. Nn pehme mäng toob kaasa karistused, mis võivad hõlmata žetoonide kaotamist ja / või diskvalifitseerimist. Chip dumping (meelega teatud vastasele kaotamine) ja muud kokkumängud lõppevad diskvalifitseerimisega.
3.1.10.4    Etiketi rikkumised - Etiketireeglite rikkumise eest võidakse karistada vastavalt reeglile 3.1.10.5. Rikkumisteks on näiteks, kuid mitte ainult: mängu pidev viivitamine, teise mängija isiku, kaartide või žetoonide tarbetu puudutamine, korduv tegutsemine väljaspool oma korda, kaartide või mängužetoonide nähtavuse ja loendamise piiramine, diilerile kättesaamatus kohas panustamine, solvav käitumine, puudulik hügieen ja liigne lobisemine.
3.1.10.5    Hoiatused, karistused ja diskvalifitseerimine
    Võimalikud karistused hõlmavad, kuid ei ole piiratud: suulisi hoiatusi, ühe või mitme ”käe” või panuste ringi vahelejätmine ning diskvalifitseerimist.  Vahele jäetud panuste ringi puhul peab karistatav mängija vahele jätma ühe käe iga lauas oleva mängija (sh iseenda) kohta, korrutatuna karistusvoorude arvuga. Korduvate rikkumiste eest võidakse karistusi suurendada. Mängijad, kes on lauast eemal või on karistatud, võivad turniirilt välja kukkuda antede või blindide maksmisega.
    Karistust võidakse kohaldada etiketi rikkumise (reegel 3.1.10.4), poolelioleva käe ajal kaartide näitamine, kaartide viskamise, üks mängija jaotuses reegli rikkumise või sarnaste juhtumite eest. Karistusimääratakse ka nn pehme mängu, solvava ja häiriva käitumise või petmise eest. Absoluutse nutsi (kõige tugevam võimalik kombinatsioon laual) viimase tegutsejana checkimine ei ole automaatne pehme mängu rikkumine; TD otsus kehtib olukorrast lähtuvalt.
    Karistust kandvad mängijad peavad olema lauast eemal. Kaardid jagatakse nende kohtadele, nende blindid ja anted makstakse, nende käed muckitakse pärast jagamist ja kui Stud-mängus võetakse neilt bring-in, kui neil on see kohustus.
•    Diskvalifitseeritud mängija žetoonid eemaldatakse mängust.

3.2    Rahamängude üldreeglid

3.2.1    Kõikides rahamängudes kasutatakse mängumärkidena cashžetoone.
3.2.2    Sularahapanuseid ei aktsepteerita ning sularaha (plaque) tuleb vahetada žetoonide vastu enne jagamist.
3.2.3    Mängust osavõtuks mängija peab olema registreeritud selleks ettenähtud süsteemis (Cash Game Waitinglist )
3.2.4    Kui mängija ei ole mängu alguseks kohal, võib ta kaotada oma istekoha lauas.
3.2.5    Reserveeritud kohta lauas hoitakse vastavalt selleks ettenähtud süsteemis määratud ajale.
3.2.6    Mängija ei saa osta või mingil muul viisil saada kohta mängulauas väljaspool järjekorda.
3.2.7    Mängija ei saa osaleda üheaegselt mitmes mängus (turniir ja rahamäng). Mängija, kes mängib turniiril, eemaldatakse cashgame waitinglistist. 
3.2.8    Rahamängus kasutatakse kõigis mängudes Dealer Buttonit, mille asukoht loositakse alati enne esimest jaotust.
3.2.9    Minimum ja maksimum buy-ini summa määrab poker supervisor vastavalt mängu tüübile ja blindide suurusele.
3.2.10    Kui mängija ei istu omal kohal ning diiler on ära jaganud viimasele mängijale täis arvu kaarte, korjatakse mängija kaardid ja panused ära siis, kui otsustamise kord mängijani jõuab ning mängija ei istu omal kohal. Kui mängija on Big Blind, jäetakse mängija kaardid alles, kui keegi pole BB panust üle tõstnud. Lauas mitte viibiv mängja ei saa võita panka. 
3.2.11    Uus mängija peab lauaga liitudes tegema vähemalt minimaalse sisseostu (buy-in). Buy-ini võib teha kas sularahas, plaque’dega või cash-žetoonides.
3.2.12     Mängijatel on keelatud mõjuva põhjuseta vahetada istekohta lauas. Otsuse, kas mängija võib istekohta vahetada, teeb Supervisor. 
3.2.13    Uus mängija, kes satub buttoni positsioonile, võib koheselt mänguga liituda, makstes big blindi (new player´s blind).
3.2.14    Mängijale, kellel puudub mängu jätkamiseks piisav kogus žetoone, ei tohi kaarte jagada. Tingimus, et mängijale jagatakse kaardid, peab tal olema vähemalt miinimumpanuse(BB) väärtuses žetoone.
3.2.15    Iga mängija, kes satub small blindi ja diileri nupu (button) vahele jätab ühe käe vahele ja alles siis saab kaardid ning osaleb mängus. Soovi korral saab mängija osta omale buttoni makstes mõlemad blindid kinni. Big blind jääb mängija ette, small blind´i panus läheb otse panka. 
3.2.16    Kui mängija otsustab väljaspool oma otsustuskorda (action out of turn) ning järjekorra taastudes action ei muutu, ei saa mängija oma otsust muuta. 
3.2.17    Rahamängudes on võimalik teha Straddle panuseid, Straddle panus on alati topelt eelmine panus:

    Esimene Straddle panus, mida saab panna on UTG (järgmine mängija peale big blindi) ja straddle panuseid saab teha kuni buttoni positsioonini (k.a). Kõik Straddle panused on Live´d.
    Mängija, kes peab panema new player's blind panuse, saab ka teha live straddle panuse.

3.2.18    Miinimumtõste arvutamisel arvestatakse live straddle´it nagu kolmandat blindi.
3.2.19    Laua miinimumi ja maksimumi on mängijatel võimalik muuta ainult pokkeriruumi järelevaataja loal ja kõik mängijad selle laua ääres peavad vastavaks muudatuseks oma nõusoleku andma.
3.2.20    Kõik mängud on „table stakes” ehk mängus tohib kasutada ainult laual olevaid mängumärke. Käe keskel ei tohi mängumärke lisada (juurde osta vms), samuti ei tohi märke laualt eemaldada enne mängimise lõpetamist v.a juhul, kui nendega makstakse jookide/toidu eest või antakse jootraha. Käte vahel on võimalik mängumärke juurde osta.
3.2.21    Pokkeriruumi järelevaataja loal saab mängija üks kord mänguõhtu jooksul teha ka “väikese sisseostu” (short buy-in) vähemalt poole miinimumsisseostu (buy-in) väärtuses.
3.2.22    Mängijad omavahel laualt žetoone laenata ei tohi.
3.2.23    Mängijatele on õhtu jooksul ette nähtud üks 30- minutiline paus, pokkeriruumi supervisori loal ning  juhul  kui mängija ei ole tagasi õigeks ajaks, võib ta oma koha kaotada.
3.2.24    Kui mängija lahkub lauast ilma supervisori loata, või ei ole tagasi peale 30 min pausi:
    Ootelisti olemasolul hoitakse koht mängijale kuni 15 min
    Vabade kohtade olemasolul võetakse blindid kuni 30 min jooksul
Seejärel eemaldatakse stäkk lauast.
3.2.25    Kaardid jagatakse alati kõikidele lauas olevatele stäkkidele ning võetakse ka blindid isegi kui mängijat ei ole lauas.
3.2.26    Showdown algab viimasest agressorist, olenemata sellest, millisel panustamisringil viimati panus tehti
3.2.27    Kui mängija soovib lahkuda lauast ja soovib uuesti asuda samasse lauda mängima enne kasiino/pokkeriruumi päeva lõppu,  on tal kohustus tagasi tulla mängu sama summaga, millega ta lahkus lauast. Tagasi tulles peab mängija asetama New Player blindi, sõltumata sellest kui mitu kätt on ta vahele jätnud.
3.2.28     Mitme ühesuguse rahalaua olemasolul on Supervisoril õigus "lõhkuda" tühjem laud(tühjemad lauad) selleks, et säiliks Bad Beat Jackpot võimalus mängijatel. Kui lõhutavas lauas on mängijaid rohkem, kui vabu kohti, loositakse teise lauda minejad High Card meetodil ning mängija, kes ei saa kohe kohta uues lauas, lisatakse waitinglisti. 
3.2.29    Mitme ühesuguse rahalaua olemasolul on Supervisoril õigus rahalaudade mängijate arvu balansseerida, et igas lauas säiliks Bad Beat Jackpoti võimalus. Kui lauas, kust mängija soovitakse võtta, pole vabatahtlikku, otsustatakse mineja High Card meetodil.
3.2.30    Juhul, kui mängija(mängijad) viiakse üle teise lauda, võib ta sinna minna miinimum sisseostuga.
3.2.31    Mängija, kes tuleb mängu „lõhutud“ lauast, ei pea panema new player’s blindi.
3.2.32    Mängijate omavahelisel kokkuleppel on võimalik „flopist“, „turnist“ või „riverist“ all-ini minnes järgnevaid ühiseid kaarte avada „run it twice“ tingimustel.
3.2.33    „Run it twice“ tähendab, et mängijatel on võimalik all-in olukorras öelda diilerile, et kas „board“ (kõik ühised kaardid), „turn“ või „river“ jagatakse lauale kaks korda, sõltuvalt sellest millises jaotuse faasis all-ini minnakse. Kui minnakse all-ini enne „flopi“ avamist, siis kogu „board“ jagatakse teist korda, kui enne „turni“ avamist, siis „turn“ ja „river“ jagatakse teist korda ning kui enne „riveri“ avamist, siis ainult „river“.
3.2.34    5 Card Omaha ja Courchevelil on kogu „boardi“ teist korda jagamine võimalik vaid siis kui lauas on 7 või vähem mängijat, 8 mängijaga lauas saab kaks korda jagada ainult „turni“ ja „riveri“. Sellisel juhul jagatakse ka viimane kaart pakist välja. 
3.2.35    Kõik käes lõpuni osalevad mängijad peavad „run it twice´iga“ nõus olema.
3.2.36    „Run it twice“ võimalust pakutakse rahamängudes alates 1/3€ või suurematest blindidest. Eripakkumisena võib kasiino „Run it twice“ võimalust pakkuda ka madalamate panustega rahamängudes.
3.2.37    Mängija peab informeerima supervisorit kui ta soovib vahetada lauda.
3.2.38    Kui mängijad otsustavad lõpetada mängu selleks, et teise lauda minna ning mängijaid on rohkem kui vabu kohti teises lauas, siis istumise järjekord loositakse kaartidega.
3.2.39    Kasiino võtab igast pangast maksimaalselt kuni 5% „Rake’i” ehk kasiino tasu. Minimaalne summa, millest võetakse „Rake`i” on 10 EUR-i (rake on 0,50 EUR). Protsenti arvutatakse igast täis 10-st (nt pank on 30 EUR-i, siis rake on 1,50 EUR-i). Alates summast 200 EUR-i rake ei suurene ja seega maksimaalne rake ehk cap on 10 EUR-i. Kasiinol on õigus erijuhtudel tõsta rake kuni 20 euroni.
3.2.40    Kasiinol on õigus kohaldada time rake’i enda määratud hinnaga laua kohta. Mängijad maksavad time rake’i võrdselt ja enne iga 30-minutilise mänguperioodi algust.
3.2.41    Rahamängus võetakse igast pangast 1 EUR, mis läheb Olympic Poker Jackpoti. Jackpoti raha võetakse ainult juhul, kui lauas mängib vähemalt 6 mängijat.
3.2.42    Jackpoti raha võetakse alati esimesest pangast (main potist).
3.2.43    Juhul kui käsi lõppes esimesel panustamise ringil ning mäng ei jõudnud flopini (mängud flopiga) või teise lahtise kaardini (stud mängud), siis rake`i ega jackpoti raha ei võeta.
3.3    Jackpotid pokkeriruumis
3.3.1    Olympic Poker Jackpoti tarbeks kogutakse raha ja jackpoti on võimalik võita ainult rahamängu lauas, kus mängib vähemalt 6 mängijat ja juhul kui:
    Flopiga mängudes on flop avatud
    Stud mängudes on avatud teine lahtine kaart

3.3.2    Jackpoti võitmise võimalus on kõigis klubipokkeri mängudes.
3.3.3    Igast mängust, mis vastavad punktis 3.2.1 nimetatud kriteeriumitele, võtab diiler pangast 1 € jackpoti raha, mis koguneb Olympic Poker Jackpoti.
3.3.4    Jackpoti võitmisel loetakse jackpoti seisuks eelmise kasiinopäeva lõpetamisel (hiljemalt kell 07.00) jäänud seis. 
3.3.5    Jackpotte on 2 – Bad Beat Jackpot ja Royal Flush Jackpot.
3.3.6    Bad Beat Jackpotil läheb võiduna jagamisele 60% Olympic Poker Jackpotist. Bad Beat Jackpot jagatakse juhul kui pokkerimängu „showdown” olukorras ilmneb kaks või enam JP väljamängimise kriteeriumit täitvat kätt. Juhul kui rohkem kui kahel või enamal mängijal on sama JP väljamängimise kriteeriumi täitev käsi, jagavad nad selle osa JP-st, millele annavad õiguse nende käed.
3.3.7    Bad Beat Jackpoti kriteeriumi täitvad kombinatsioonid on järgmised:
    Omaha ja Omaha Hi/Lo – mängija peab kaotama vähemalt nelikuga või nelikust kõrgema käega.
    5 Card Omaha ja Courchevel - mängija peab kaotama vähemalt kuningate nelikuga või sellest kõrgema käega.
    Texas Hold’Em ja Crazy Pineapple – mängija peab kaotama vähemalt majaga „kolm ässa ja soldati paar” või sellest kõrgema käega. Nii kaotav kui ka võitev käsi peab sisaldama vähemalt kahte mängija enda kaarti!
•    Seven Card Stud – mängija peab kaotama vähemalt majaga, mille moodustavad kolm ässa ja mistahes paar või sellest parema käega.
    Sökö – mängija peab kaotama vähemalt viie kaardi mastiga, mille kõrgeim kaart on kuningas või sellest parema käega.

3.3.8    Väljamaksed Bad Beat Jackpoti puhul on järgmised:
    Jackpoti väljamängimise kriteeriumi täitvale kaotavale käele makstakse 50 % selle hetke Bad Beat Jackpoti seisust.
    Jackpoti väljamängimise kriteeriumi täitvale võitvale käele makstakse 25 % selle hetke Bad Beat Jackpoti seisust.
    Ülejäänud 25% jagatakse nende mängijate vahel, kellel on mängukoht samas pokkerilauas.

3.3.9    Royal Flush Jackpoti võitmiseks on vajalik:
    Mängijal kombinatsioon „Royal Flush”;
    Texas Hold’Em-is ja Texas Pineapple’is peab mängija kasutama kahte kaarti käest.

3.3.10    Royal Flush Jackpoti puhul läheb võiduna jagamisele 500€ sõltumata mängust. Juhul kui Olympic Poker Jackpot on väiksem kui 2500€, siis läheb jagamisele 20% Jackpotist.
3.3.11    Kasiinol on õigus kampaaniate käigus teha turniire, kus jackpoti tarbeks pangast raha ei koguta ja kus ka jackpoti võita ei saa.
3.3.12    Kõik Jackpotile kvalifitseeruvad kombinatsioonid (Royal Flush, Bad Beat) lähevad arvesse ainult juhul kui mängija on kasutanud kahte kaarti käest.
3.4    Klubipokkeri turniiride ranking
3.4.1    Eesti pokkeri mänedžer määrab turniirikava koostamisel, millised pokkeriturniirid lähevad rankingu arvestusse.
3.4.2    Rankingu turniiride hulka ei kuulu satelliitturniirid, rahvusvahelised turniirid, privaatturniirid ja turniirid, millel osalemine ei ole võimaldatud kõigile soovijatele (turniirid naistele, Eesti Meistrivõistlused jms).
3.4.3    Iga rankingu arvestusse mineva turniiri auhinnafondist arvestatakse 2% rankingu fondi.
3.4.4    Vastavalt rankingupunktide arvestuse tabelile antakse iga turniiri TOP 9 mängijatele rankingu punkte.
3.4.5    Rankingu punktide üle peetakse kvartaalset arvestust. Iga kvartali lõpus arvestatakse rankingu TOP 10 mängijate rankingu punktide ja kogunenud rankingu fondi alusel välja ühe rankingu punkti hind ja selle alusel teostatakse rankingu TOP 10 mängijatele võitude väljamaksed.
3.4.6    Rankingu punktide arvestuse tabel:

*Keskmine osavõtukulu = auhinnafond / osavõtjate arv.
Mängija rankingu punktid saadakse kolme ülaltoodud faktori korrutise tulemusena.

3.5    Klubipokkeri mängude kirjeldus

3.5.1    Texas Hold´Em

3.5.1.1    Texas´es on mängu eesmärgiks moodustada võimalikult kõrgem viie kaardi kombinatsioon, kasutades seitset kaarti (kaks mängija käest ja viis laualt).
3.5.1.2    Igale mängijale jagatakse kaks kinnist kaarti, sellele järgneb panuste tegemise ring kellaosuti liikumise suunas. Kui panuste ring on suletud, (panuste tegemine lõpetatud) avab diiler laua keskele kolm lahtist (ühist) kaarti (flop), mida kõik mängijad saavad kombineerida oma kahe kaardiga. Järgneb teine panuste tegemise ring. Kui panuste ring on suletud, avab diiler laua keskele neljanda lahtise kaardi (turn), järgneb kolmas panuste tegemise ring. Kui panuste ring on suletud, avab diiler lauale viienda lahtise kaardi (river) ja sellele järgneb viimane panuste tegemise ring. Kui panuste ring on suletud, avavad mängijad oma kaardid, panga võidab suurim viie kaardi kombinatsioon seitsme kaardi hulgast.

3.5.2    Short Deck

3.5.2.1    Tegemist on tavapärase tuntud Texas Hold'em mänguga, kuid mõndade eripäradega. Short Deck kaardipakis on eemaldatud kõik kaardid kahest kuni viieni ehk pakis on 36 mängukaarti. 
3.5.2.2    Kombinatsioonide tugevusjärjestus pole sama tavapärase Texas Hold'emiga. Short Deck-is on mast tugevam kui maja, sest masti on raskem saada (tavapärase 13 asemel on pakis ühest mastist 9 kaarti).
3.5.2.3    Ässaga saab moodustada rea mõlemat pidi ehk äss asendab viite: A 6 7 8 9 on rida nagu ka T J Q K A.

3.5.3    Omaha

3.5.3.1    Omahas on mängu eesmärgiks moodustada võimalikult kõrgem viie kaardi kombinatsioon, kasutades üheksat kaarti (neli mängija käest ja viis laualt).
3.5.3.2    Igale mängijale jagatakse neli kinnist kaarti, erandina Texas´est tohib selles mängus kasutada ainult kahte kaarti käest ja kolme kaarti laualt lahtiste kaartide hulgast. Ülejäänud mängu käik on sarnane Texas´ega. Panga võidab suurim viie kaardi kombinatsioon üheksa kaardi hulgast.

3.5.4    Omaha Hi/Lo

3.5.4.1    Omaha Hi-Low mängu eesmärgiks on moodustada võimalikult kõrgem ja võimalikult madalam viie kaardi kombinatsioon, kasutades üheksat kaarti (neli mängija käest ja viis laualt).
3.5.4.2    Mängu käik on oma olemuselt sarnane Omahale, erandiks on kriteeriumid panga jagamisel. Pank poolitatakse lauas (split pot) kõige suurema (Hi) ja kõige väiksema (Low) kombinatsiooni vahel. Selleks, et võita Low, peab mängijal üheksa kaardi hulgast viis kaarti olema vahemikus ässast kaheksani (kus äss on kõige väiksem kaart ja 8 kõige suurem kaart), jälgides seda, et mängija saab kasutada kahte kaarti käest ja kolme kaarti laualt ning 5 kasutuses olevat kaarti peavad olema erinevad, s.t kaartide väärtused käest ja laualt ei tohi omavahel kattuda ning ei tohi moodusta paari.
3.5.4.3    Juhul kui laual ühiste kaartide hulgas ei ole vähemalt kolme Low kaarti, ei ole sellel jaotusel Low kätt, võidab panga kõige suurema kombinatsiooni omanik (Hi). Juhul kui pangale pretendeerivad kaks täpselt ühesugust Low kätt, jagatakse pank pooleks, millest poole saab kombinatsioon Hi ning pool panka läheb omakorda pooleks jagamisele kahe Low kombinatsiooni vahel.

3.5.5    Five Card Stud (Sökö)

3.5.5.1    Five Card Studis (Sökö) on mängu eesmärgiks saada kõrgeim viie kaardi kombinatsioon. Igale mängijale jagatakse viis mängukaarti.
3.5.5.2    Mängu käik: diiler jagab iga mängija ette ühe kinnise ja ühe lahtise kaardi. Järgneb panuste tegemise ring. Kui panuste ring on suletud, jagab diiler igale mängijale teise lahtise kaardi. Järgneb panuste tegemise ring, nii jagatakse mängijatele neli lahtist kaarti ja kui viimane panuste tegemise ring on suletud, avavad mängijad oma kaardid, panga võidab suurim viie kaardi kombinatsioon mängija viie kaardi hulgast. Erandina on selles mängus kombinatsioonid „nelja kaardi rida” ja „nelja kaardi mast”, mis jäävad oma tugevuselt kombinatsioonide „üks paar” ja „kaks paari” vahele.

3.5.6    Seven Card Stud

3.5.6.1    Seven Card Studis on mängu eesmärgiks moodustada võimalikult kõrgem viie kaardi kombinatsioon seitsme kaardi hulgast.
3.5.6.2    Mängu käik: diiler jagab iga mängija ette kaks kinnist ja ühe lahtise kaardi. Järgneb panuste tegemise ring. Kui panuste ring on suletud, jagab diiler igale mängijale teise lahtise kaardi ja nii kokku neli lahtist kaarti ning viimase kaardi kinnisena, kokku on viis panustamise ringi. Kui viimane panuste tegemise ring on suletud, avavad mängijad oma kaardid, panga võidab suurim viie kaardi kombinatsioon mängija seitsme kaardi hulgast.

3.5.7    Crazy Pineapple

Crazy Pineapple´i mängu käik on oma olemuselt sarnane Texasele. Erandina jagatakse selles mängus igale mängijale kolm kinnist kaarti, millest iga mängija peab valikuliselt, enne neljanda lahtise kaardi avamist lauale (enne turni), ära andma ühe kaardi ning mängu käik jätkub sarnaselt Texasele.

3.5.8    Courchevel

Courchevel’i mängu käik on oma olemuselt sarnane Omahale. Erandina jagatakse selles mängus igale mängijale 5 kinnist kaarti ja kohe ka avatuna flopi esimene kaart. Kaardi „põletamist“ enne esimese ühise kaardi jagamist ei toimu. Seejärel toimub panustamise ring, misjärel diiler „põletab“ esimese kaardi ja jagab flopi lõpuni. Edasine mängu käik jätkub sarnaselt Omahale, iga mängija peab kombinatsiooni moodustamiseks kasutama käest kahte kaarti ja laualt kolme. Seda mängu saab mängida kuni 8 mängijat, 9 mängijaga Dealer’s Choice mängu korral jätab big blindist järgmine mängija ringi vahele.

3.5.9    5 Card Omaha

5 Card Omaha mängu käik on oma olemuselt sarnane tavalisele Omahale. Erandina jagatakse selles mängus igale mängijale viis kinnist kaarti. Iga mängija peab kombinatsiooni moodustamiseks kasutama käest kahte kaarti ja laualt kolme. Seda mängu saab mängida kuni 8 mängijat, 9 mängijaga Dealer’s Choice mängu korral jätab big blindist järgmine mängija ringi vahele.

3.5.10    Watermelon

Watermeloni mängu käik on oma olemuselt sarnane Crazy Pineapple’ile. Erandina jagatakse selles mängus igale mängijale 4 kinnist kaarti, millest iga mängija peab enne esimese kolme ühise kaardi (flopi) avamist lauale ära andma ühe kaardi ning enne neljanda ühise kaardi (turni) avamist lauale ära andma veel ühe kaardi. Edasine mängu käik jätkub sarnaselt Texasele.

3.5.11    Razz

Razzi mängu käik on oma olemuselt sarnane Seven Card Studile, erinevus on selles, et mängu eesmärgiks on saada võimalikult väike 5 kaardi kombinatsioon.

3.5.12    Eight or better high low stud

Eight or better high low studi eesmärgiks on moodustada võimalikult kõrgem ja võimalikult madalam 5 kaardi kombinatsioon seitsmest kaardi hulgast.
Mängu käik on oma olemuselt sarnane Seven Card Studile, erandiks on kriteeriumid panga jagamisel. Pank poolitatakse lauas (split pot) kõige suurema (Hi) ja kõige väiksema (Low) kombinatsiooni vahel. Selleks, et võita Low, peab mängijal seitsme kaardi hulgast viis kaarti olema vahemikus ässast kaheksani (kus äss on kõige väiksem kaart ja 8 kõige suurem kaart).
Juhul kui pangale pretendeerivad kaks täpselt ühesugust Low kätt, jagatakse pank pooleks, millest poole saab kombinatsioon Hi ning pool panka läheb omakorda pooleks jagamisele kahe Low kombinatsiooni vahel.

3.5.13    Sviten Special

Sviten Speciali eesmärgiks on moodustada võimalikult kõrgem kombinatsioon 5 kätte jagatud kaardi hulgast ja sellele lisaks sarnaselt 5 Card Omahaga saada kõrgem kombinatsioon kasutades käest kahte kaarti ja laualt kolme.
Peale esimese kolme ühise kaardi lauale jagamist on mängijatel võimalus vahetada 1 – 5 käes olevat kaarti uute vastu. Kaarte vahetatakse järjekorras, kellaosuti suunas, alustades mängijast kes on diilerinupust järgmine.
Juhul kui mängija annab vahetuseks ühe kaardi, siis annab diiler talle esmajärjekorras uue kaardi avatult, kui mängija ei soovi seda kaarti, siis saab ta pakist järgmise kaardi kinniselt. Pank poolitatakse kõige kõrgema käest moodustatud kombinatsiooni ja kõige kõrgema 5 Card Omaha kombinatsiooni vahel. Seda mängu saab mängida maksimaalselt 6 mängijat ühes lauas.

3.6    Pokkeriturniiri auhinnafondi väljamaksete tabel

4    Mänguautomaadid

4.1    Mänguautomaatide üldreeglid

4.1.1    Mänguautomaadi ja mängu valik: OEG kasiinodes saab mängida mitmetel erinevatel mänguautomaatidel. Lihtsaim neist on slot ehk “ühekäeline bandiit”. Keerukuselt järgmised on erinevat tüüpi pokkerid. Kõige mitmekülgsemad on niinimetatud multifunktsionaalsed mänguautomaadid, millel on peal erinevad mängud. Kõikide OEG mänguautomaatide mängu tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega.
4.1.2    Mängu alustamine - Mäng algab panuse tegemisest. Selleks kasutatakse klahve (mängu alustamiseks ja lõpetamiseks võivad klahvid asuda ka puuteekraanil). Mängu pandud panust saab üldjuhul muuta (väiksemaks või suuremaks). Peale panuse tegemist käivitatakse mäng [Start], [Deal] või [Autoplay] klahvist. ([Autoplay] klahvi kasutades saab mängu peatada nupuga [Cash Out] või [Stop/Autoplay]).
4.1.3    Võidu kahekordistamine - Võidu kahekordistamine on lisariski võimalus, mille tulemus võib olla topelt võit või kogu võidusumma kaotamine. Mängu kahekordistamiseks jälgida mänguautomaadi pakutavaid võimalusi: näiteks mängija peab võidu kahekordistamiseks valima, kas ta soovib [YES] või ei soovi [NO] võitu kahekordistada; samuti on võitu võimalik kahekordistada vajutades nuppu [Double UP]. Kui mäng pakub võimalust võidu kahekordistamiseks, peab mängija valima, kas ta tahab [YES] või ei taha seda [NO]. Soovides seda, jagab automaat välja viis uut kaarti. Kaartidest esimene ehk diileri kaart on avatud, ülejäänud aga suletud. Mängija ülesandeks on leida nelja kaardi seast pimesi diileri kaardist suurem kaart. Kui see õnnestub, on ta võitnud ja oma olemasolevat võidusummat juba kahekordistanud. Jääb mängija kaart aga diileri kaardile alla, on kogu võidusumma kaotatud. Kui enam jätkata ei soovi [NO], lisatakse võit olemasolevale krediidile. Teise võimalusena pakuvad mõned mänguautomaadid oma võitu kahekordistada arvates ära kaardipakist tuleva järgmise kaardi värvi (kas punane või must). On ka mänguautomaate, millel on lisaks kaardi värvi ära arvamise võimalusele võimalik ära arvata ka kaardimast.
4.1.4    Boonuspunktide kogumiseks peab mängija mängu ajaks sisestama oma klubikaardi mänguautomaadi klubikaardilugejasse.
4.2    Panused
4.2.1    Mänguautomaadi panuseid saab valida mängu nominaalpanuse erinevate vääringute seas enne mängu alustamist. Mänguautomaadi nominaalpanus on kuvatud mänguautomaadi ekraanil.
4.2.2    Panuse tegemiseks sisestatakse mänguautomaati paberraha, boonuspunktid klubikaardilt või kasiino siseselt kasutatav rahalise väärtusega pilet (ticket). Sisestatud summa on nähtav nominaalpanuste arvuna või raha summana mänguautomaadi krediidi (Credit) näidikus.
4.3    Rahalise väljamakse pilet
4.3.1    Rahalise väljamakse pilet (ehk cashout ticket) on kasiino siseselt ühekordselt kasutatav sularaha asendav pilet, millega tehakse tehinguid rahalise väljamakse pileti süsteemi ühendatud mänguautomaatides ja kasiino kassas.
4.3.2    Rahalise väljamakse pileteid väljastavad rahalise väljamakse süsteemi ühendatud mänguautomaadid mänguautomaadikrediidi väljamaksmise korral. Rahalise väljamakse piletil toodud summa peab vastama mänguautomaadil väljastatud krediidi väärtusele.
4.3.3    Juhul, kui mänguautomaat väljastab vea tõttu rahalise väljamakse pileti, millel toodud summa ei vasta mänguautomaadil olnud krediidi väärtusele, on selline vea tõttu väljastatud pilet kehtetu ja väljamaksmisele ei kuulu. 
4.3.4    Mänguautomaadist väljastatud rahalise väljamakse piletit saab mängija rahaks vahetada piletil märgitud kehtivusaja jooksul samas kasiinos, kus rahalise väljamakse pilet väljastati. Teistest kasiinodest väljastatud rahalise väljamakse pileteid rahaks vahetada ei saa.
4.3.5    Katkine, rikutud, muudetud, kehtivusaja ületanud, kaotatud ja varastatud pilet on kehtetu ja väljamaksmisele ei kuulu.
4.3.6    Rahalise väljamakse piletite kopeerimine on keelatud. Juhul kui rahalise väljamakse piletist on tehtud koopia, on kasiinol õigus keelduda järgnevate esitatud piletite väljamaksmisest, sõltumata asjaolust, kas hilisemalt esitatud pileti puhul on tegemist originaalpileti või koopiaga ning teavitada kasiino petmisest politseid.
4.3.7    Kasiino ei vastuta kaotatud, varastatud või kopeeritud rahalise väljamakse pileti tõttu kliendile tekitatud kahju eest.
4.3.8    Kasiinol on õigus keelduda rahalise väljamakse pileti rahaks vahetamisest juhul, kui tekib kahtlus, et pilet on tema omanikult varastatud, kaotatud või piletit on kopeeritud.
4.4    Võidud
4.4.1    Väljamaksmisele kuuluvad ainult need võidud, mis on kooskõlas mänguautomaadil või selle ekraanil näha olevate mängueeskirjadega, võidukombinatsioonidega ja nende väljamaksete tabeliga. Mänguautomaadi maksimum võidusummad sõltuvad mängu eripärast ja tootjapoolsest seadistusest ning mõningatel juhtudel võivad need olla piiratud 320 000 EUR-ga sõltumata sel hetkel kuvatavast boonusmängude arvust või võimalikest võidukombinatsioonidest.
4.4.2    Mänguautomaadi funktsionaalse häire, elektroonilise või mehhaanilise rikke või mänguautomaadi manipuleerimise tagajärjel mänguautomaadi ekraanile ilmuv informatsioon ei ole mängu võit ja väljamaksmisele ei kuulu.
4.4.3    Keerulisemate rikete korral või kahtluse korral mänguautomaatidega manipuleerimises, teostatakse võidu väljamakse peale eeltoodud asjaolude välistamist mänguautomaadi kontrollimisel tehnilist hooldust teostava personali poolt.
4.4.4    Jackpoti võitja on võitnud mänguautomaadil võidu hetkel panuse teinud mängija. 
4.5    Jackpotid mänguautomaatidel
4.5.1    Lisaks tavapärastele mänguvõitudele on OEG kasiinodes võimalik võita mitmeid erinevaid jackpote ja lisavõiduvõimalusi. Igal mänguautomaadil on spetsiaalse sildiga märgitud, millises jackpot süsteemis antud mänguautomaat osaleb.
4.5.2    Mystery jackpot süsteemis osalevad kõik vastava sildiga tähistatud mänguautomaadid. Mänguautomaat võib olla ühendatud mitmesse mystery jackpot süsteemi, näiteks kõikide kasiinode mänguautomaatide, ühe kasiino mänguautomaatide või mänguautomaatide grupi mystery jackpot süsteemi. Mystery jackpoti summa kasvab igast süsteemi ühendatud mänguautomaadiga mängitud panuste arvelt. Mystery jackpoti suurus on näha kasiinos asuval mystery jackpoti vastaval tablool. Mystery jackpoti võit tuleb juhusliku mängu pandud panuse ja mängu käivitamise peale. Mystery jackpoti võidu korral ilmub mystery jackpoti tabloole võitnud mänguautomaadi number ja võidusumma. Jackpot süsteemi funktsionaalse või mehhaanilise häire tagajärjel jackpoti tabloole ilmuv informatsioon ei ole jackpoti võit ja väljamaksmisele ei kuulu. Võidu väljamakse otsus tehakse peale eeltoodud asjaolude välistamist jackpot süsteemi kontrollimisel tehnilist hooldust teostava personali poolt.
4.5.3    Auto jackpot süsteemis osalevad konkreetse jackpoti täiendavaõnnemängu reeglites ära toodud aparaadid. Auto jackpoti võiduks on sõiduauto. Auto jackpoti võit tuleb juhusliku mängupandud panuse ja mängu käivitamise peale. Jackpot süsteemi funktsionaalse või mehhaanilise häire tagajärjel jackpoti tabloole ilmuv informatsioon ei ole jackpoti võit ja väljamaksmisele ei kuulu. Võidu väljamakse otsus tehakse peale eeltoodud asjaolude välistamist jackpot süsteemi kontrollimisel tehnilist hooldust teostava personali poolt.
4.5.4    Mitmetasandiline jackpotisüsteem põhineb mänguautomaadigruppidel.
Mitmetasandilisse jackpotisüsteemi on ühendatud mänguautomaadid, milledel igalt tehtud panuselt läheb teatav protsent jackpoti summade kasvatamiseks. Jackpoti tasandeid võib olla 2 kuni 6, nende summasid on näha kas mänguautomaadi ekraanil või lisatablool.
4.5.5    Jackpoti summasid võib mängija võita, kas juhuslikkuse alusel jackpotisüsteemi aktiviseerumise tulemusena või mängu tulemusel teatava kombinatsiooni saamise tulemusena. 
4.5.6    Mitmetasandilise jackpoti süsteemi kuuluvad mänguautomaadid on tähistatud vastavalt
4.6    Mänguautomaatide mängusüsteemide kirjeldus

4.6.1    Pokker

Üks levinumaid mänge mänguautomaatidel, mis algselt on pärit kaardilauast. Mängitakse ühe kaardipakiga. Mängu eesmärk on saada viiest kaardist kokku parim saadaolev võidukombinatsioon. Võidukombinatsioonid on kujutatud, kas mänguautomaadi esiküljel või elektroonilises menüüs. Peale panuse tegemist avatakse kaardid, fikseeritakse sobilikud ja ülejäänud vahetatakse uute vastu välja. Kui kaartidest moodustus mõni võidukombinatsioon, fikseerub võit vastavalt võitude väljamaksete tabelile, mis on näha mänguautomaadi ekraanil. Võidetud summat saab ka kahekordistada.

4.6.1.1    Pokkeri kombinatsioonide tõlked ja seletused:
    „Joker“- kaart, mis asendab mistahes teist kaarti.
    „Deuches wild“, ka „Wild“- eritähisega märgitud kaardid (tavaliselt kõik neli 2-e), mis asendavad mistahes kaarti.
    „Sequental“- järjestatud, ehk väiksemast suuremaks järjestatud kaartide kombinatsioon.
•    „Pair“- paar
    „Three of the kind“- kolmik
    „Flush“- mast, ehk 5 samast mastist kaarti
    „Straight“- rida, ehk 5 järjestikust kaarti
•    „Full House“- maja, ehk kolmik ja paar
    „Four of the Kind“- nelik
    „Straight Flush“- mastirida, ehk samast mastist 5 järjestikust kaarti.
    „Royal Flush“- suur mastirida, ehk samast mastist 10 kuni Äss.
•    „Double“- duubeldama, ehk kahekordistama.

4.6.2    Slot

Slot võib olla mehaaniliste ketastega või elektrooniliste ketastega, mis kujutatakse mänguautomaadi ekraanil. Slotil on 3 või rohkem pöörlevat ketast, millel on kujutatud erinevad sümbolid. Kui peale ketaste peatumist sümbolid asetsevad mänguliinile, millele mängija tegi panuse, fikseeritakse võit vastavalt võidukombinatsioonide tabelile. 
Panuse kasvades võidud suurenevad või lisanduvad uued võiduvõimalused mänguliinide lisandumise näol. Teatavate kombinatsioonide korral võivad mängus lisanduda tasuta lisamängud või muud eriauhinnad vastavalt mängu võidukombinatsioonide tabelile. Osad mängud lasevad võite ka kahekordistada.

4.6.3    Blackjack

Traditsiooniline kaardilaua mäng elektroonilisel kujul. Mängitakse diileri vastu. Nii mängija kui diileri eesmärk on saada kaartide silmade maksimaalseks summaks 21. 21-e ületanud käsi on lõhki ja on kaotanud. Esimesena võtab soovitud arvu kaarte mängija ja seejärel diiler. Kaartide väärtused on ässal vastavalt 1 või 11, kõikidel piltidel 10 ja ülejäänud kaardid vastavad nendel kirjas olevatele väärtustele. Peale panuste tegemist jagatakse mängijale ja diilerile välja kaks kaarti. Mängija otsustab oma kaartide põhjal, kas võtta lisakaarte, või mitte. Peale mängijat teeb sama diiler. Mängija on võitnud, kui tema kaartide summa ületab diileri kaartide summat, jäädes samas lubatud 21-e piiridesse, või diiler võttis end lõhki. Kui võidab mängija, saab ta võidusummaks kahekordse oma mängu panuse. Kui mängijal ja diileril on mõlemal võrdne punktisumma, jääb mäng viiki ja mängijale tagastatakse mängu pandud raha. On diileri kaartide summa aga suurem mängija omast, või võttis mängija ennast lõhki, on kogu mängu pandud raha kaotatud.

4.6.4    Keno

Mäng, mis samuti eksisteeris kõigepealt mehaanilisel kujul ja alles seejärel jõudis mänguautomaadi ekraanidele. Urnis on 80 nummerdatud palli. Mänguautomaat loosib neist välja 20. Mängija ülesandeks on ära arvata, milliste numbritega need pallid on, märkides ära vastavad numbrid mänguväljal. Mängija võit on seda suurem, mida rohkem tema väljapakutud numbreid välja loositi. Mängija võit fikseerub vastavalt mängu võidukombinatsioonide ja väljamaksete tabelile.

4.6.5    Bingo
 

Mängijal on käes 3 x 3 = 9 nummerdatud mänguväljaga kaart. Välja loositakse 5 numbrit. Mängija on võitnud, kui tema mänguväljal olevad numbrid osutusid samadeks väljaloositutega ja nende asendist moodustub 3 x 3 lehel sirgjooni (kuni 3 tk). Võit on seda suurem, mida rohkem sirgjooni moodustus ja sõltub ka joonte vastastikusest asendist. Mängija võit fikseerub vastavalt mängu võidukombinatsioonide ja väljamaksete tabelile.

4.6.6    Roulette

Pöörleval nummerdatud ruletikettal tiirleb kuul. Mängija eesmärk on ära arvata, millisel numbril kuul peatub. Vastavalt sellele teeb ta panuseid nummerdatud mängulaual. Panuse saab teha ühele, kahele, neljale, kuuele, kaheksale, kaheteistkümnele või kaheksateistkümnele numbrile korraga, vastavalt millele erinevad ka võidu korral väljamaksete suurused. Mängija võit fikseerub vastavalt mängu võidukombinatsioonide ja väljamaksete tabelile.

4.6.7    Hi/Lo

Mäng põhineb keerlevatel ketastel, kus asetsevad numbrid. Mängija teeb valiku kas järgmine number tuleb suurem või väiksem kettal näha olevast numbrist. Valikut saab teha ainult ühel rullikul korraga (kliendi valik, millisel). Võidu suurus sõltub oodatava tulemuse tõenäosusest, mida väiksem on tõenäosus seda suurem on võit.